"Üks teema, mis on laiema tagapõhjaga, on meie kriminaalmenetlus, sest üldiselt käivad kõik need asjad kriminaalmenetluse kohta," rääkis Kõve Vikerraadio saates "Reporteritund", lisades, et etteheiteid avalikustamise takistamise kohta ei tule nii palju tsiviil- ega haldusmenetluste kohta.

"See võib olla meie kriminaalmenetluse konstrueerimine ülivõistlevana kohtumenetluses. See tähendab, et eeluurimismaterjalid peaksid olema kinni, kohtunik peaks olema sõltumatu ja ta hakkab nullist asja lahendama istungil. See on teisiti kui enamuses teistes Euroopa maades. Me oleme üritanud sellist Ameerika kriminaalmenetlust siia maale tuua. Mina ise olen seda meelt, et me oleme üle pingutanud sellega ja kohtunikul peaks olema suurem uurimisprintsiip ja sekkumine - sel juhul ei oleks eeluurimismaterjalide kinnikatmine või nendest mitteteadmine nii suure tähendusega üldiselt menetluse jaoks," selgitas riigikohtu esimees.

Ta tõi näiteks Tallinna Sadama kohtuasja, mis nii pikalt venib ning mille kajastamine ajakirjanikele keelati. "Siin on jälle menetlusreeglid - kogu see asi tuleb otsast peale kohtus uuesti läbi mängida. See on kohtutavalt kulukas, kohutavalt aega- ja närvesööv. Aga et seda saaks pidada, siis pannaksegi vahepeal keelud, et ärge sellest kirjutage. Kui see keeld on üks-kaks päeva või paar nädalat, siis ei juhtu midagi. Aga kui see kestab kaks-kolm aastat, siis on jama, ja praegu ongi jama. Minu meelest on need kaasused tõstatanud ka küsimuse sellest, kas kriminaalmenetlus sellisel kujul on meil ikkagi mõistlik," leidis Kõve.

Reporteritunnis arutasid Kõve ning justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter hiljutiste juhtumite valguses, kus Harju Maakohus keelas Tallinna Sadama eksjuhtide korruptsiooniprotsessi kajastamise ning ei soovinud anda ajakirjanikele tutvumiseks Mati Alaveri kokkuleppemenetluses süüdi mõistmisega lõppenud süüasja toimikuid, kohtupidamise avalikkuse teemasid.

Peep rääkis justiitsministeeriumis valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatusest, mis käsitleb avalikustamise teemasid, kuid ta ei soovinud prognoosida, millal see võiks riigikogu menetlusse jõuda. "Hakkame seda kokku kirjutama vastandlike ootuste olukorras. See töö saab olema keeruline," ütles Peep. Tema sõnul kaalutakse mõne väljatöötamiskavatsuses käsitletud teema puhul, kas seda teha kahes etapis - kuna mõned muutused sõltuvad infosüsteemidest ja nende ümberkorraldamine võib võtta kauem aega.