Tekitajaks on väike grammnegatiivne pulkbakter
Bordetella pertussis (B. parapertussis põhjustab sarnase,
ent kergema haiguse). Bakter produtseerib toksiine, mis kahjustavad
limaskesta ja nõrgendavad organismi kaitsemehhanisme. Nakatumine. Läkaköha levib piisknakkusena.
Nakkab köhaga kuni 2 m kauguselt. Nakatuvus perekonnas on 80%
ja koolis ~ 50%. Läkaköha põdemine ei anna eluaegset
immuunsust. (1, 4)
Haiguspilt. Peiteperiood on 1-3 nädalat.
Haigus algab nagu tavaline hingamisteede infektsioon – kerge
köha, nohu ja ka kerge palavik. Kooliealistel ja täiskasvanutel
sarnanebki haigus algul gripiga ning neil esineb sageli kurguvalu.
Köha ägeneb 1-2 nädala möödudes ning tekivad
krambitaolised köhahood. Need koosnevad mitmest üksteisele
järgnevast köhatõukest väljahingamisel ja
kõõksuvast sissehingamisest. Iseloomulik on, et laps
köhib ja köhib, kuni lõpuks läkastab ja oksendab
(eriti öösiti), vahel võib isegi hing kinni jääda.
Aegamisi intensiivistuv hootine köha kestab 1-3 kuud. Läkaköhaga
ei kaasne tavaliselt kõrget palavikku ja kui see esineb,
viitab see teisesele infektsioonile. Haigus kestab ~ 6-10 nädalat.
Läkaköha on eluohtlik vaid imikutele kuni 6 elukuuni.
Köhahoogude lõpus tekkiv vilinaga hingamine, mis on
tingitud kõri spasmist, tekib tavaliselt ainult imikutel.
Köhahoogude ajal võib imik muutuda siniseks ja võivad
tekkida krambid hapniku vaegusest. Hood võivad olla nii rasked,
et hing jääb kinni ja imik lämbub.(3)
20%-l väikelastest kaasneb läkaköhaga keskkõrva
põletik ja 15%-l kopsupõletik. (1, 2)
Läbipõetud läkaköha tekitab ilmselt eluaegse
immuunsuse, ent vaktsineerimine tagab immuunsuse vaid mõneks
aastaks.(1)
Ravi. Antibiootikumraviga suudetakse läkaköha
leevendada, kui ravi alustatakse kahe esimese haigusnädala
jooksul. Hiljem pole antibiootikumravil enam mõtet, kuna
organism on juba mikroobid hävitanud ja organismis on vaid
mürgised toksiinid. (1)
Alternatiivmeditsiini ravivõimalused.
1. Köhahoogude ajal rahustada last ja julgustada köhima
ning sisse hingama (sellisel juhul laps arvab, et nii peabki olema
ja ei satu paanikasse köhahoogudest ning hood kulgevad kergemalt
- kõige hullem kui vanemad ise satuvad paanikasse). Keemilised
rahustid ja rögalahtistid võivad läkaköha
ohtlikkust ainult suureneda, kuna laps ei suuda/ ei saa röga
välja köhida. Öiseid köhahooge võib leevendada
õhtune soe vann ja sellele järgnev lühiajaline
niiske-jahe kaela või rindkeremähis (selgroog jätta
vabaks). Antibiootikume võiks kasutada ainult tüsistusena
kopsupõletikku põdevate, nõrgestatud laste
puhul või imikute nakatumise vältimiseks, kuna nad mõjuvad
vaid läkaköha algstaadiumis, kuid vähendavad tõenäoliselt
hea immuunsuse väljakujunemist.(2)
2. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul
tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioküdantidega -
C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
3. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine. Krampide
ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi
(nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid
ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk,
ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne
aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse
haiguse eritistest).
6. Parim ravi- sõita 100-200 km kodust eemale!
Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv
; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Lastehaigused / tõlkijad Katrin Luts jt.; Tallinn : Medicina,
1999.
4. Sünnist puberteedini. A. Ormisson, E. Schmidt; Tallinn:
Medicina.