Elujõudu annab maa
alguse sealt taim kord saab
juured need on taime suu
läbi nende toitub puu

Kui ta oma juured kaotab
surm ta üle tiivad laotab
pehkind puit ja ilu kaob
jäävad ainult kuivad raod

Selles maas on meie juured
kangelaste nimed suured
jala all on kodumuld
ei me karda põrgu tuld

Ränk on olnud ajalugu
kuid on alles eesti sugu
kuni austad oma maad
võita keegi meid ei saa

Las siis kasvab eesti tamm
meie rahva jõud ja ramm
sinitaeva palge ees
mustal mullal valge mees

Sinu auks ma laulan
armas Eesti kodumaa
rebi puruks orjarauad
tahaks vabalt hingata.

Eesti laps et täiel rinnal
lõbusalt võiks kilgata
paljajalu kodupinnal
tare poole silgata

Sirguks vapraks eesti meheks
selge pilk ja kindel käsi
selle nimel, tõotan Sulle
võitlemast ma eal ei väsi

Anna meile jõudu, Eesti
hoida puhtana see maa
siia oma eluõhtul
heidan vaikselt puhkama.

Must on Eesti kohal taevas
torm on piitsutamas maad.
Eesti riik on sünnivaevas
kurbus hinges võtnud maad

Kerjused on täitnud linnad
maha müüdud kõik mis saab
kuhu tahad Eesti minna
kas ka vabaks jääda saad?

Usu kaotanud on rahvas
väsinud on valedest
tulevik on tuhmund tahmast
lootusest on jäänd vaid kest.

Aeg on täis ja kell on kukkund
viimne tilk on karikas.
Liiga kaua oled tukkund
aeg on ärgata sul taas.

Pole vaja kummardada
ida ega lääne ees
vali oma, õige rada
hoia vaba eesti mees.

Vabadust ei müüda maha
selle nimel surrakse
vabadus ei ole raha
seda hinges kantakse.

Mu kodu on punaste pihlakate all
iidne Alutaguse ja Taevaskoja
mu kodu on langenud linnusevall
ja pesas sirguvad linnupojad

Mu kodu on rannakivid ja luited
Sinimäed ja kuulus Mahtra
sügisel lindude kurblikud hõiked
ja neid saatvad kuldsed vahtrad

Mu kodu on hämarik ja koit
ja esimene tärkav kevadlill
öös kumav jaanitule loit
kiigeliste laulud ja torupill

Ka selged allikad ja Peipsi rand
ning sängiserval istuv ema hea
hommikuudus metsatukad
ja isa halliks läinud pea

Kodu on pilved ja taevavõlv
muistsed Tarbatu ja Lindanisa
kodust saab alguse lapsepõlv
kodu on Eesti ja mina ise

See kõik on koduks mulle
oma südame andnud ma tal
need read ma pühendan Sulle
mu kodu on punaste pihlakate all.

Mida siit otsisid, võõras?
Kuis kannab sind maapind
Pärast kõiki su tegusid
Pärast jutte, mis rääkisid?

Neetud olgu su rahvas
Veri te soontes las kuivada
Südametuksed teis surgu
Kopsudest võõrdugu õhk

Hirm sind halvaku, häbi hukaku
üksindus olgu su saatus
Mures sa mädane, kurbuses koole
Halastus hüljaku sind

Kaeble - me kõrvad on kurdid
Usalda end meie hoolde
Liha su luudelt, hingeraas ihust
Rebitud roomikust raskest