Näiteks on Lääne-Nigula vallas on kümmekond last, kes lasteaias ei käi. Vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul pole vallal nende arnegust head ülevaadet.

"Ma isiklikult hindan seda päris heaks plaaniks, et kõik vallas olevad lapsed on valla huviorbiidis ja koolidel on kindlus, et nad teavad, mis võimalike probleemide, murede, arengutasemega laps kooli tuleb," sõnas Lõhmus ERR-ile.

Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula sõnul on arusaadav, et ministeerium soovib probleemseid lapsi varakult märgata, kuid Pajula pole kindel, kas seda peaks tegema kohustusliku kontrolliga.

"Need lapsed, kes ei taha lasteaias käia või mingisugusel põhjusel pered ei soovi lasteaeda külastada, et me nüüd hakkaksime neid peresid kombel survestama, et nad tooks oma lapsi näitamiseks," ütles Pajula.

Tallinnal on olemas kogemus lastega, kes 1. septembril ei jõua koolipinki. Kontrollides on selgunud, et paljud vanemad on hoopis välismaal või elavad mujal. "Päris naljakas on see, kui ema on näiteks Brüsselis, siis ta peab tulema üks kord aastas Eestisse seda last meile näitama," ütles haridusameti juht.

Tema sõnul on uue eelnõu suurim probleem selles, et enam ei saa rääkida kohustuslikust põhiharidusest, mis alustab seitsmendast eluaastast, vaid nüüd räägitakse kohustuslikust alusharidusest.

Haridusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles ERR-ile, et seesugust kontrolli ei saa pidada kohustuslikuks alushariduseks.

"See, mis seadusesse sisse tuleb, on tegelikult korra aastas kohustus vanemal käia oma lapsega kohaliku omavalitsuse kokkulepitud kohas, kas lasteaias või hariduse tugiteenuste keskuses lapse arengut hindamas," selgitas ta.

Arenguvestlusest loobunud pered trahvi ei saa, aga vajadusel teavitatakse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaid. Lasteaias käimist pärast arengu hindamist kohustuslikuks ei tehta, küll aga võidaks perele anda soovitus laps siiski sinna saata.

Muudatus on vajalik, et selleks ajaks, kui kodused lapsed hakkavad kooli minema, oleksid nad oma arengult oleks sellel  tasemel, et see üleminek kooli saaks olla võimalikult sujuv ning esimeses klassi alguses kuluks vähem aega laste taseme ühtlustamiseks.

Uus eelnõu näeb ka ette, et edaspidi määrab omavalitsus lapsele koha kodule kõige lähemasse lasteaeda ning vanemad jäävad ilma võimalusest ise kohta valida. 90 päeva enne lapse pooleteise aastaseks saamisel peab omavalitsus saatma vanematele teate lasteaia koha määramise kohta. Uus eelnõu ei kohusta pakutud kohta vastu võtma, seda võib hakata kasutama hiljem.

Tallinna kogemus on näidanud, et sageli eelistavad vanemad töökohalähedast lasteaeda või seda, mis jääb teel tööle.

Alushariduse seaduse eelnõu on alles kooskõlastamisel. Samas loodab Pajula, et küsitavusi tekitanud kohti enne vastvõtmist veel muudetakse.