Einar Laigna
Einar Laigna | |
---|---|
Sündinud |
8. juuli 1937 Tallinn |
Teenistused |
1991–1994 Kaitseliit 1994–2005 Eesti Kaitsevägi |
Auaste | kolonelleitnant |
Autasud | Kotkaristi teenetemärgi IV klass |
Einar Laigna (sündinud 8. juulil 1937 Tallinnas) on Eesti endine vaimulik ja ohvitser.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis Nõmmel 27. mittetäielikus keskkoolis ja lõpetas 1957. aastal Tallinna Polütehnikumi. Ta töötas metallitöölisena ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust.
Aastal 1965 astus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti. Ordineeriti 22. juunil 1967 aseõpetajaks ning määrati teenima EELK Varbla Urbanuse kogudust, EELK Karuse Margareeta kogudust ja EELK Hanila Pauluse kogudust. Aastal 1970 andis ta Hanila Pauluse koguduse võtmed kohalikku külanõukogusse ja sellega sulges EELK Hanila Pauluse kiriku. EELK Varbla Urbanuse kogudust ja EELK Karuse Margareeta kogudust teenis ta kuni aastani 1972.
Aastal 1972 lõpetas ta EELK Usuteaduse Instituudi. Ta oli 1973–1979 EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja ning 1981–1983 EELK Ambla Maarja koguduse ja EELK Aegviidu Aleksandri koguduse õpetaja.
Aastatel 1978–1980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 31. detsembril 1980 pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks[1] ja oli 5 aastat misjonär Armeenia NSV-s.
Oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid aastal 1988 (hiljem lahkus kolleegiumist). Ta õpetas seal keskaja ajalugu. Ta on lugenud kultuuriloo loenguid Tallinna Pedagoogikaülikoolis (hiljem Tallinna Ülikoolis) ja EBSis.
Aastal 1992 õppis ta Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu.
Ta on esinenud ka üksikloengutega (nt Tallinna Rahvaülikoolis loengutega "Manipulatsioon ja psühholoogiline sõda" ja Tallinna Mustpeade Majas) ning arvukates raadiosaadetes. 2006./2007. aasta hooajal oli tal Tartu Pereraadios saatesari "Olemine ja olemasolemine". Sama saade on aastast 2009 tänaseni Pereraadio eetris.[2]
Portaalis Objektiiv.ee on tal aastast 2017 oma videoloengute saade.[3]
Sõjaväelasena[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1991–1994 töötas ta Kaitseliidus.
Aastatel 1994–1997 oli ta Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülem. Seejärel asus ta tööle Kaitseväe juhataja nõunikuna ja peainspektorina, kellena töötas 1. novembrini 2005.
Peainspektori ametis tehti talle 2001. aastal toimunud pildiskandaali ajal ülesandeks uurida Edgar Savisaare pildi tulistamist 1999. aastal Meegomäe lahingukoolis[4].
Aastal 1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme. 31. detsembril 2005 läks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes.
Einar Laigna on Eesti Eruohvitseride Kogu esimees ja oktoobrist 2013 juhib Noorte Kotkaste Tallinna malevas 21. kooli rühma.
Poliitikuna[muuda | muuda lähteteksti]
Einar Laigna kandideeris 1992. aasta Riigikogu valimistel Roheliste nimekirjas.
2007–2012 oli Einar Laigna Eestimaa Rahvaliidu liige. 2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Harju- ja Raplamaal, kogus seal 43 häält ega osutunud valituks.[5]
Alates 2012. aastast kuulub ta Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.
Vaated[muuda | muuda lähteteksti]
Einar Laigna järgi on religioon harmoniseerumine universumi korraga, mis pärineb universumivälisest allikast. Kultuur põhineb religioonil.
Kultuuri mõisteline edasiandmine toimib ainult eliidi puhul. Rahva hulgas säilitab seda kõige paremini rituaal. Traditsioon põhineb esivanemate autoriteedil, mitte ratsionaalsetel seletustel.
Arvamuste pluralism ja demokraatia on iseloomulik kultuuri allakäigule. Kõrgkultuur fikseerub lõplikesse vaidlustamatutesse formuleeringutesse, mis väljendavad tõde. Selle poliitiline väljendus on monarhia. Euroopa kultuuri kõrgaeg oli 13. sajand.
Korra ja kultuuri kaitsmiseks on vältimatu segadusekolded vägivallaga lämmatada. Seetõttu on rahva kaitsetahe kultuuri säilimiseks hädavajalik.
Kultuuri peab kehastama tugev riik ehk impeerium. Niisugune impeerium sünnib Euroopa Liidust, kuid see laguneb, kuna on ehitatud valele alusele.
Inimese ja rahva identiteedi loob allumine sellele vaieldamatule, mis kogu rahvast ühendab. Eestlastel see puudub.
Laigna ülalnimetatud vaadete pärast on tema vastu ja demokraatia nimel välja astunud Ain Kaalep.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Mälestused[muuda | muuda lähteteksti]
- Einar Laigna. "In manibus portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu". Üksühene, Tallinn 2017
Luuletusi[muuda | muuda lähteteksti]
- "Öö laulud. Luuletusi aastaist 1964–1972". – Tallinn: Magellani pilved. Eesti Humanitaarinstituudi Ajakiri, 1/1993. Lk 39–43
- Einar Laigna-Mühlenbach. "Imede aed". – Tallinn: Logos, 2007. 112 lk; luuletusi alates 1960. aastate keskpaigast – ISBN 9949402670
Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- Oratooriumi sõnumist Kultuur ja Elu, 16. juuni 1995
- Kassid ja teised olendid Eesti Ekspress, 4. veebruar 1999
- Mõtlemine loob korra ja ilu: retsensioon Blaise Pascali teosele "Mõtted" Eesti Ekspress, 6. mai 1999
- Talupoeg on kuningas: kommentaar Maaleht, 14. september 2000
- Mõtleja Einar Laigna: Ise küsin, ise vastan. Maaleht, 29. detsember 2000
- Dresdeni holokaust Eesti Ekspress, 8. veebruar 2005
- "Keda me kasvatame, kas küünikuid või riigikodanikke?" Kultuur ja Elu, 4/2005
- "Väärikusest ja demokraatiast". Maaleht, 24. august 2006
[muuda | muuda lähteteksti]
- Einar Laigna "Hallo, Kosmos!", Raadio 2, 27. jaanuar 2013
- Einar Laigna "Nõmme Raadio meediapank"
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 Kotkaristi teenetemärgi IV klass
- 2003 mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Einar Laigna oli 1960. aastatel Eesti esimene kulturist, kes treenis välismaiste treeningumeetodite järgi.
Einar Laigna valmistab mõõku oma koduses töökojas Pääskülas. Tema valmistatud mõõku on kingitud väljapaistvatele sõjaväelastele, samuti organisatsioonidele ja asutustele (näiteks viitseadmiral Tarmo Kõuts, major Benno Leesik, Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja veteranide klubi Wiking). Juunis 2006 esitleti (osalt tema enda valmistatud) mõõku ja teraskiivreid tema kollektsioonist näitusel Mauritiuse Instituudi ruumides.
Mitu aastat puhkas ta regulaarselt benediktlaste kloostris.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Einar Laigna. "In manibus portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu". Üksühene, Tallinn 2017. Lk 155
- ↑ http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=92%3Aolemine-ja-olemasolemine&catid=21%3Aarhiiv&Itemid=11
- ↑ http://objektiiv.ee/author/laigna/
- ↑ Tarmo Michelson ""Mart Laar vassis ja valetas"" Õhtuleht, 10. veebruar 2001
- ↑ Vabariigi Valimiskomisjon. "4.03.2007 Riigikogu valimiste valimistulemus. Valimisringkond nr 4.". 4.03.2007. Vaadatud 16.07.2019.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kuldne kroon Eesti lipul : intervjuuderaamat : Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna". Intervjueerinud ja koostanud Ingvar Luhaäär. – Tallinn : Olion, 1992. – ISBN 5-460-00183-8
- Holger Mölder, Indrek Olmaru. "Intervjuu Hr. Einar Laignaga OP – III". – Tallinn: Magellani pilved. Eesti Humanitaarinstituudi Ajakiri, 1/1993. Lk 9–38
- Jaan Kaplinski. Mõtteid ja märkmeid Einar Laignast Jaan Kaplinski kodukiri, 9. märts 2001
- Mihkel Kärmas. Preestrist eriuurija Laigna mõistab Laari üle kohut Eesti Ekspress, 2001
- Madis Jürgen. Elu ühes päevas: Einar Laigna. Eesti Ekspress, 21. veebruar 2005
- Olev Remsu. "Usk ja sõjakus seestpoolt". Postimees, 26. september 2017
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teoloogid
- Ambla Maarja koguduse vaimulikud
- Varbla Urbanuse koguduse vaimulikud
- Karuse Margareeta koguduse vaimulikud
- Eesti sõjaväelased
- Kaitseliitlased
- Rahvaliidu poliitikud
- Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud
- Usuteaduse Instituudi vilistlased
- Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Sündinud 1937