|
Tund
sulgpallimängu annab tugeva
füüsilise koormuse |
|
Kaire Kenk -
16.08.99, Õhtuleht
Sulgpall sobib väga
hästi ka tervisesportlase harrastuseks, sest mängu
algtõed on kergesti omandatavad.
Sulgpallimäng arendab mängija osavust,
kiirust ja vastupidavust. "Tunnike sulgpallimängu
annab sama suure füüsilise koormuse kui näiteks
teine kiire spordiala - squash," ütleb Eesti
Sulgpalliföderatsiooni president, staazhikas
treener Alfred Kivisaar.
"Sulgpall
pole ainult võistlussport, see sobib suurepäraselt
ka tervisesportlastele," nendib treener. Sügisel-talvel
võib sulgpalli harrastada näiteks tervisejooksu
asemel, või kombineerituna jõusaali- ehk
aeroobikatreeningutega. Hea füüsilise vormi säilitamiseks
piisab, kui 2 korda nädalas mängitakse tunnike
sulgpalli, 2 korda nädalas tehakse aeroobikat või
käiakse jõusaalis. Sulgpalli saab mängida väga
rahulikus tempos, kõrgete ilusate kaarekujuliste löökidega
(näiteks vabas õhus). Võrgu puudumisel võib mänguplatsi
keskele, poolteise meetri kõrgusele tõmmata nööri.
"Tõeliselt põnevaks muutub sulgpall aga
saalis mängides," elavneb staazhikas treener
Kivisaar.
Spetsvarustust
pole vaja
Tervisesportlane ei vaja sulgpalli mängimiseks
spetsiaalset varustust, ainult reketit, mille hind
on suhteliselt soodne. Tuntud firmade Yonex ja
Victor sulgpallireketite hinnad algavad 200 kroonist
ja selle raha eest saab üpriski korraliku reketi.
Algajatel soovitatakse mängida nailonpallidega
(maksavad kõigest 17 krooni). Sulgpalli mängimiseks
sobivad tavalised valgete taldadega sisejalanõud.
"Sulgpalli
on väga lihtne mängima õppida," leiab
treener. Mängureeglitega saab tutvuda kohapeal,
Tallinna sulgpallihallis Punasel tänaval. Õige
pallingu ja muude mänguvõtete õppimiseks võib
siin vajadusel konsulteerida ka mõne treeneriga.
"Kõige
tähtsam on leida endale võimetelt võrdne mängupartner,"
ütleb Alfred Kivisaar. Sulgpall on väga
emotsionaalne spordiala, seda on kahekesi põnev mängida
ka algajatel.
Palli alati
diagonaalselt
Sulgpalliväljaku
pikkus on 13,4 m ja laius 5,18 meetrit. Väljakul on
parem- ja vasakpoolne pallinguala ning võrgualune
tsoon. Väikestele lastele võib võrgu asetada
madalamale, kuid üldiselt tuleb võrk hoida alati
õigel kõrgusel (155 cm).
Sulgpalli
mängitakse süsteemis "kolmest parem",
s.t. mängu võitmiseks tuleb ühel mängijal võita
kaks geimi. Üks geim mängitakse 15 punktini (naisüksikmängus
11 punktini).
Pallitakse
alati diagonaalselt, õige pallingu puhul peab pall
langema vastase väljakupoolel samanimelisele alale.
Mängu alustamisel pallitakse alati parempoolselt
(P) ruudult. Reket peab palli tabama vöökohast
madalamal ja pallija ei tohi jalgu maast lahti tõsta.
Võrku riivanud ja ettenähtud pallingualale
langenud pall loetakse õigeks.
Hoia reketit õigesti
Sulgpallireketit
ei tohi käes hoida nagu kepi otsa kinnitatud
plakatit. Pigem võiks õiget hoiet võrrelda haamri
hoidega naela löömisel seina, kusjuures haamri löögipinnaks
on reketi külgmine kaar. Sellise nn. vasara-põhimõtte
säilitamine mängus on esialgu raskevõitu ja reket
kipub peos pöörlema. Palli tuleb tabada võimalikult
reketi keelestu keskosaga.
Pallingut
tuleb sooritada alati löögiga alt üles, tabades
palli vöökoha kõrgusel. Ülesvisatud palli on küll
efektsem lüüa, kuid võistlusmängus pole selline
palling lubatud. Parem õppida kohe õigesti.
Treenida saab ka
üksinda
Ka
sulgpallimängu pallingut võib harjutada üksinda,
lüües palli vastu seina. Selleks tuleb seinale 155
cm kõrgusele tõmmata kriidiga joon ja püüda
paari meetri kauguselt sooritada pallingut nii, et
pall läheks võimalikult madalalt üle joone.
Pallingu-
ja mänguoskust arendab palliga zhongleerimine. See
on ka sulgpallimängus nii vajalikku randmetööd
treeniv tegevus. Nii näiteks võib proovida lööki
üles sooritada õlavart vastu keha hoides. Käsi
peab liikuma küünarliigesest, löögi tugevust rõhutatakse
randmega. Randmetööd saab treenida ka siis, kui
langevat palli ainult randmeliigutusega üles
suunatakse.
|