Seekord läks küll üle piiri ehk matk Setomaale
ESIMENE PÄEV


Esimene päev
25. juuni 2004

 
Meie seiklusrikas Setomaa-matk sai alguse Tallinna bussijaamast, kus me kuuekesi päev pärast jaanipäeva kokku saime (ja sellest juba natuke väsinud olime) ning esmalt bussiga Tartusse sõitsime. Seal tabas meid muidugi kohe esimene üllatus - nimelt selgus, et eelnevalt välja uuritud OÜ Angerja Räpina-buss siiski üldse ei käi. Ei aidanud ka siin telefonikõned angerja ega isegi vana neptuniga midagi... Niisiis tuli meil oodata järgmist sõiduvahendit, milleni oli üle kahe tunni aega... seepärast lõime oma aega mäkdoonaldsis surnuks ja lõpuks, kui kell oli juba tiksunud kõvasti üle keskpäeva, jõudsimegi Räpinasse.
Viimane tsiviliseeritud tankimine

Gone in 60 seconds (Võõpsu poe ees tegime kohalike autodest pilte) 		Räpinasse tõi Heleni ema kõik Heleni vajalikud asjad, ostsime poest veel viimased Coca Colad tee peale kaasa ning võtsime jalgsi suuna Võõpsu peale. Selline mõnus mitme kilomeetri pikkune sirge tee. Aga Võõpsu on muidugi kaunis küla ja alev Võhandu jõe kallastel, kohalikud mehed tulid Üllele kohe muljet avaldama. : )

Võhandu jõe sillal
Võõpsu inimesed

Lüübnitsa juures rebis Siim oma särgil varrukad küljest... Kuula

Meie aga ostsime poest jäätist ning otsustasime edasi kõndida Lüübnitsasse, mis pidi matkajuhendi järgi olema üks kaunis vene vanausuliste küla. Ilm oli üldiselt väga ilus ja lootsime väga avastada ka mõne liivase supelranna, ent paraku ei leidnud seda siit kohe mitte. Beresje järve äärde ei tahtnud minna ja siis kaesime Peipsi peale vaid Lüübnitsa linnuvaatlustornist.

Parmude eest põgenesime
Lüübintsa linnuvaatlustorni
infotahvli varju alla 		Helen vaatlustornis Taustal paistab soo,
mida me kohe varsti
ületama hakkame

Mõtlesime, et kuna ei tahaks käia viit kilomeetrit tuldud teed tagasi, siis üritaks lõigata suure tee peale läbi soo. Nojah, tagantjärele - plaan ei olnud hea... Esiteks oli see tõesti soo - alguses liikusime plätudeväel, siis suisa paljajalu, hiljem aga müttasime üle poole põlve mülgastes... Kõrkjad kiskusid jalad katki, mätaste otsas turnimine ja allalibisemine tegid aga igasuguse edasijõudmise üsna vaevarikkaks. Kuula, kuidas me soos oleme.

Nii sügav oli seal... ... j a nii tuli seal liikuda

Kõige tipuks selgus lõppude lõpuks, et oleme suunaga pisut mööda pannud ja meie ees risti voolab üle pea kõrguse veega jõgi. Pärast mitut tundi ukerdamist jõudsime välja täpselt samasse kohta Lüübnitsas, kust alustasime...

Samas kohas tagasi.
Nüüd juba plaasterdame. Kuula

Kust me küll valesti läksime?

Kohalikult küsisime, et kas tõesti sealt siis kuidagi läbi ei saa, aga vene onu rääkis, et sealt olla isegi hobusetee läinud kunagi. Kuula vestlust. Näitas meile mingi suuna kätte ja alguses isegi proovisime kogu oma seltskonnaga selles uues suunas minna..

Ameerika soldatid (proovivad uuesti)

...ent nähes, et maapind kipub jälle väga vesiseks, tuli meil siiski oma kodinad kõik kokku korjata ja see viiekilomeetrine tagasitee läbi kõndida.


Lüübnitsa on tüüpiline vene kaluriküla, kus kasvatatakse põllu peal mitte kartulit, vaid sibulat. Tõnis tegi pattu ja noppis ühelt põllult ühe sibula üles - ja kuna täpselt samal kellaajal olevat Tallinnas olnud Ultima Thule kontsert, hakkasime sibulat kutsuma Rihoks. : ) Sellega sai veel hiljem palju nalja, aga järgmisel päeval olime me lihtsalt sunnitud ta ära sööma...

Aga n üüd läks alles ägedaks. Igalt poolt hakkasid korraga lähenema äikesepilved. Esmalt ühest küljest, seejärel teisest ja viimaks ka seljatagant. Meist hakkasid selja tagant mööda kihutama ka autod - paistis, et inimesed põgenevad kabuhirmus! : ) See-eest taevas pakkus imelist ja samas õudusttekitavat vaatepilti - tohutud ja hiiglaslikud keerised taevas, iga kümne sekundi tagant kärgatamas kusagil kõu... Oo jaa.

Taevas Lüübnitsa ja Võõpsu vahel

Lõpuks suisa jooksime vihma eest. Jõudsime Võõpsu tsässoni katuse alla, kippus juba pimedaks. Siim ja Ülle läksid esimesest talust küsima, et kas saaks kusagil küünis magada äkki - ja ennäe imet - kohe esimene peremees ütleski, et "ikka saab, no kus siis ikka ööbitakse.."

Äge! Küün oli vahva. Kuula. Õigemini selline lauda moodi - magasime lakas heinte peal. Väljas müristas ja sadas hirmsasti.

Küünis

Olime väsinud ja tegelikult natuke nagu kurvad kaa - esimese päevaga olime läbinud matka algpunktist edasi vaid 5 km... : ) Aga muretsemiseks poleks pidanud küll põhjust olema, sest kogu lugu läks aina huvitavamaks.

 
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 


Esimese päeva marsruut. Läbitud distants ca 20 km.

 

LOE EDASI JÄRGMISE PÄEVA KOHTA