Life is ours, we live it our way # 7 (8)

Mida mu ema sinust tahab ?
Ma ei kujuta ette, aga varsti saad arvatavasti teada.

,, Kus me kokku saame ? ''

Life is ours, we live it our way # 7

,, Mulle sobiks ,, Stevensi '' kohvik, kell seitse ? '' esitab naine küsimuse. Mõtlen hetke, ning vaatan enda ees minevat paari, kes hoiavad üksteise kätest kinni.
,, Sobib, näeme siis ! '' ütlen ja lõpetan kõne. Jooksen Keityle ja Kevinile järgi, ning haaran mõlemalt õlast.
,, Kallid tuvid, ma pean minema ! Üks tähtis asi on vaja ära ajada. Tulen kella üheksaks koju. '' ütlen siis. Noored vaatavad mind hetke, ning siis manab Keity näole naeratuse.
,, Hea küll ! '' ütleb ta, ning pilgutab oma pikki ripsmeid mulle.

Ta on mures,
Miks ?
Ta arvab, et sa pingutad üle, ta kardab, et sinuga juhtub midagi vms.
Aga ma saan ainult sinu emaga kokku.
Tema seda ei tea ju.
Ega saagi teada !

Jätan hüvasti nendega, ning liigutan ennast Stevensi kohviku poole. Avan kohviku ukse täpselt kell 19.00 ning märkan tagumises lauas neljakümnendates olevat naist, kellel on pisikesed murekortsud ja punakad juuksed.

,, Proua ? '' küsin siis, naine pöörab pilgu minule, ning vaatab mind.
,, Keidy, sa oled ... nii muutunud. '' ütleb ta mulle, ning viipab käega lauataga asuvale toolile. Istun sellele,
,, Millest te tahtsite mulle täpsemalt rääkida ? '' küsin Kenno ema käest.
,, Esiteks, ütle mulle Sigruit. Ma tahtsin sulle rääkida Kennost, ma tean, et sa .. et sa elasid tema surma väga raskelt üle. Te olite hingesugulased.'' ütleb ta, ta jutt takerdub, ning märkan, et ta silmadesse valgub vesi.
,, Just täpselt. '' ütlen talle kerge ebamugavus tundega.
,, .. seda on sulle raske öelda, aga ... Kenno, pole päris .. pole päris sellises olekus, kui sulle paistab. '' Selle lause ajal läksin ma segadusse, ma ei teadnud mida mõelda.
,, Mis temaga on siis ? '' küsin vaikselt. Üritan säilitada rahu enda südames.
,, .. Kenno elab ! '' ütleb ta mulle siis kõik mida ta ütlema pidi. Vaikin, segaduses olen, Kenno võiks mind hetkel juhendada mida teha, aga teda pole hetkel mulle käeulatuses.
,, Vabandust .. ma .. ma pean tualetti minema. '' ütlen siis, haaran enda koti, ning tõusen püsti. Poolel teel tualetti ma minestan.

Jätkan ?
Andestust, et nii lühike osa, aga ma nii väsinud. Täna on olnud vähemalt üks selline päev, millal ma sain aja maha võtta. Need nädalad on olnud suht kiired, nii et sorri. Kooliajal hakkan tihedamini tegema uusi osasi, ma vähemalt loodan.