Londoni Tower The Tower of London

Toweri vanima osa, White Toweri ehitamist alustati 1078 a. kuningas William I Vallutaja (valitses 1066–87) käsul. Hiljem lisandus teisi ehitisi. Vallikraavi ümber Toweri laskis kaevata kuningas Richard I Lõvisüda (1189–99). Keskajal oli Tower kuninglik residents, hiljem vangla peamiselt kõrgest soost vangidele. Toweris hukatute hulgas on filosoof Sir Thomas More, kuningas Henry VIII (1509–47) naised Anne Boleyn ja Catherine Howard, 16-aastane ja 9 päeva kuninganna Lady Jane Grey, meresõitja admiral Sir Walther Raleigh, talupoegade juht Wat Tyler. Viimane vang Toweris oli Rudolf Hess. Kuningas Henry VII (1485–1509) lõi endale ihukaitse — the Yeomen Warders (“Beefeaters”), kes Tudorite aegses riietuses valvavad siiani Towerit. Toweris on olnud ka loomi. Valitsejad tõid neid endale ise ja said kingituseks. 13. sajandi alguses asutati (ränd)loomaaed. Avalikkus sai loomi näha alles 19. sajandi alguses ja viimane loom lahkus Towerist 1835. a. uude loomaaeda Regent's Park'is. Towerisse jäid elama ainult rongad. Kuningas Charles II (1660–85) olevat öelnud, et kui lahkuvad rongad Towerist, lõpeb ka monarhia. Alates 1603. aastast on Toweris muuseum, kui kuningas James I (1603–25) käskis seal hoida kuninglikke juveele külastajatele nähtaval. Praegu asub seal maailma suurim lihvitud teemant (City Tour'i virtuaalgiidi andmetel) nimega Koh-i-Noor, mis tähendavat valguse mäge. 1937. aastal asetati see kivi kuninganna Elizabethi, kes hiljem sai tuntuks kuninganna emana, krooni. Me nägime nii seda teemantit kui ka krooni, teisigi kalliskive ja enneolematus koguses kuningavõimu sümboliteks teisendatud puhast kulda. Londoni Tower on UNESCO maailmapärandi nimekirjas alates 1988. aastast.

Vaateratas London Eye

Otse Parlamendihoone vastas üle Thamesi jõe on hiiglaslik ilmaratas London Eye, mille avas 31. detsembril 1999. a. Suurbritannia peaminister Tony Blair, kuid tehnilistel põhjustel avati avalikkusele 2000. a. märtsis. Me ei saanud jätta kasutamata võimalust teha pooletunnine 135 m kõrgune sõit.

Westminster Abbey

Westminster Abbey ehitas kuningas Edward Usutunnistaja (1042–66) apostel Peetruse auks. Tegu gooti stiilis hoonega. Kirik pühitseti sisse 28. detsembril 1065. Kuningas Edward Usutunnistaja oli nii haige, et suri mõni päev hiljem ja maeti esialgu suure altari ette. Selles kirikus on alates 1066. aastast kroonitud kõik kuningad ja kuningannad, välja arvatud kaks, keda üldse ei kroonitud. Sinna on maetud palju kuningaid, riigimehi, poeete, teadlasi, kirjanikke, muusikuid ja sõjamehi. Esimene Tudorite dünastia kuningas Henry VII lisas Abbey'le kabeli, mis nüüd kannab tema nime. Kaks sajandit hiljem lisandusid läänetornid, 19. sajandi alguses suur lääneaken ja põhjas roosaken. Westminster Abbey's peetakse jumalateenistusi tänini. 1965–66 pühitseti Abbey ehitamise 900-ndat aastapäeva.