Selgeltnägija Urmi (1.osa) (7)

(see jutt on ma-vormis,ehk nagu see tundub,et see oleks minuga juhtunud,aga see ei ole minu juhtunud)
Mina elan ühes väikeses külas .Seal on täpselt 3 kortermaja ja mõned eramajad ka.Mina elan 1. kortermaja.Minu naaber on üks 43 aastane naine.Ta nimi on Urmi.Ta on üks väga imelik naine.Ükskord nägin ma tema aknast imelikku valgust ,seal kiirgas mingi pall või asi ja seal oli veel üks inimene.Kui ma olin tükk aega vaadanud vaatas Urmi aknast välja ja mina ehmusin nii,et vähe ei olnud.Jooksin nii kiiresti tuppa kui suutsin.Olin nii ära ehmatatud,et ma mõelnud millelegi muule kui sellele,et ma saaksin ära põgeneda.Järgmisel hommikul kui ema oli tööle läinud jäin üksi koju.Vaatasin telekat.Järsku helises uksekell.Ehmusin hullusti,et kargasin diivanilt maha.Läksin siis ukse juurde ja vaatasin silmapilusse kes see on.See oli Urmi.Ma olin kõnevõimetu.Ta tuli veel pärast seda minu ukse taha!Tegin siis ukse lahti.Ta ütles mulle:tere!Vastasin talle:astuge edasi Urmi!
Urmi:aitäh! Mina:kas sa soovid midagi?Näiteks teed või kohvi?
Urmi:ei,aitäh! Mina:olgu!
Mina:istuge siis siia diivanile!Mis on teil siis mureks?
Urmi:Ma pean sinuga sinu tulevikust rääkima!
Mina:Mida?Sina minu tulevikust ?Miks sind peaks minu tulevik huvitama?
Sellepärast,et sinuga juhtub .....

Jätkub.