Life Is Boring 6 (2)

See MÕRD oli õpetajate toa ukse lukku keeranud.
Kuulsime vaikselt kuidas keegi tuleks õpetajate toa poole. Jooksime kähku minu tuppa . OLime seal väga vaikselt. Korraga käis ukse pauk ja ma piilusin. Ta läks ära, Läksime ukse juurde ja uks oli lahti. Aii kui rõõmsad me olime, Alice läks võttis kähku võtme ja me hakkasime ss diskole minema.


Diskol...
Läksime ostsime piltetid ja läksime tantsima. Nägime Cevin'it .
Küsisin Alice käest
" Ouu, sa Cevin'it tead? Te olete minu meelest käinud ju samas laagris "
" Jaa logish et tean, kes siis Cevvut ei teaks? " ja Alice muigas veidi.
Kehitasin õlgu ja naeratasin. Cevin hakkas meie poole tulemA.
" Youu,, Krissut olete näinud " küsis ta seda tegelikult rõõmsalt
" Eii, mis sa arvad et ta on sellest niiöelda masest üle saanud? Valesti arvad " ja vaatasin Cevinile otsa
" Enoh küsida ka einam ei või? " ja naeratas
" Võib aga mis sa arvad et ta annab sulle andeks ? Ei anna " ja minu ütluses ei olnud enam midagi toredat.
" Kuule , sina ei tea mitte midagi mis meie vahel on olnud , mitte midagi, mina olen hoopis se kes on pidanud temale andeks anda, aga ma ka ei jõua koguaeg ja nüüd mul on tõesti täiseti savi temast ja tema spüü et temal on see suur mase koguaeg, kogu meie suhe ongi olnud selline Suur Mase ja mis sa arvad nüüd et mina pean temale koguaeg andeks andma? Pff.... "
Ja enne kui ma midagi öeldagi tahtsin segas Alice vahele
" Saime aru, võinoh mina sain ei tea kas Lex sai , aga üks küsimus siis sulle Cevin. Miks sa siis varem pole teda maha jätnud? " Alice ei öelnud mitte midagi kurjalt või rõõmsalt vaid rahulikult. Huvitav.
" Sest mõtleisn et ta muutub " ja peale seda ei öelnud keegi mitte midagi vaid tantsisime

Jälgisin Alice't ja ta vaatas vahetevahel Cevvut. Heh äkki Cevin meeldib talle ja sellepärats ta ütleski kõiki asju rahulikult. Ei tea ,aga arvan et küll see varsti välja tuleb.


Lastekodusse jõudes...

Keerasin tasakesi ukse lahti. läksime sisse ja nägime maas püstolit. Me ei teadnud kas se on päris aga tõsine hirm tabas meid küll.
Alice tõmbas mind uksest tasakesi välja ja ütles õues vaikselt
" Jookseme minema " ja ta tiris mind aga minul oli selle ajaga juba jalg krampi läinud ja ma laususin
" Ma ei saa. Mul on jalg krampis "
Allu ( Alice ) pööritas silmi, võttis mind sülle ja ( väga piinölik oli ) hakkas jooksma.
Kuid korraga.......


Jätkub...

Autori kommentaar »