Õudukas (5 osa) (2)

Pere istus elutoas ja mõtiskles.

"Mis me nüüd teeme, Jaanika on surnud!" nuuksus Hanna."Me ei tohi siia jääda."
"Püüa rahuneda, küll me saame siit ära," lohutas ema. "Varsti saab issi auto korda ja saamegi koju sõita!"

Järsku, ühel hetkel hakkasid ülevalt korruselt imelikud helid kostuma.

"Que estaban destinados a morir" kostus ülevalt kajana. Seda sama lauset kajas üpris mitu korda, kuni järsku kukkus trepist alla üks laip.

Ema jooksis koos isaga ruttu laipa uurima, tuli välja, et laip oli juba üpris kaua siin olnud.
Nad hakkasid tuhnima sahtlitest ja leidsid järsku ühe vana raamatu.
Raamatul oli kirjas suurte tähtedega - MINU PÄEVIK.

Ema hakkas siis esimest lehekülge lugema...

18/12/1878

"Asjaolud on muutunud hullemaks. Mu abikaasa on iga hetkega üha vägivaldsemaks ja närvilisemaks muutumas. Ma ei tea millega see asi lõpeb. Ma pidin lapsed vanaema juurde saatma, sest viimastel päevadel on Trevor ikka täitsa käest ära läinud. Pole vaja, et lapsed seda näeksid.
Ma sooviks ajas tagasi minna, et siis kõik oma vead olematuks teha ja alustada uuesti, et uus algus oleks ilus."

Järsku koputas keegi kõvasti uksele...

Autori kommentaar »