Ruunid
See artikkel vajab toimetamist. |
Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin).
Esimesed kindlad andmed ruunidest pärinevad umbes aastast 200 pKr (näiteks relvaohvrid Illerup ådalis Jüütimaal). Ruunid (veidi erinevad variandid) olid kasutuses enamiku germaani rahvaste juures, kõige kauem – ligikaudu 13. sajandini, rahva seas ka kauem – kasutati neid Skandinaavia maades.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Arvatakse, et ruunitähestik tekkis germaanlaste aladel, mis olid kontaktis Rooma riigiga, kuid mitte piiri vahetus läheduses. Viimasel juhul oleks tõenäoliselt üle võetud ladina tähestik ja mitte loodud oma, sellest märgatavalt erinevat tähestikku. Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju – pikad püstkriipsud ja lühikesed rõhtkriipsud – on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.
Ruunikirja märke on peetud gooti tähestiku ja kirillitsa tähestiku üheks võimalikuks lähtepunktiks[1][2].
Ruunid mütoloogias[muuda | muuda lähteteksti]
Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Nimetus futhark on tulnud tähestiku esimeste (ka vanemate) tähtede järgi: f, u, th, a, r ja k. Tähed jagatakse kolme aett'i (vanaskandinaavia keeles "sugu"), igas 8 tähte. Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.
Lühiülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
1. fehu (või feah/fe). Häälik: F.
Tähendus: kari, rikkus. Jumalus: Freyr, Freyja. Element: tuli (+ maa). Värviliselt tulipunasena.
Tähendus: tarvas (ürgveis). Seega jõud, visadus, vaprus. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Thor. Element: maa. Värviliselt punasena.
3. thurisaz (või thorn). → Häälik: þ ehk Th.
Tähendus: hiid. Kõige ohtlikum ja tugevam ruun. Kasutatakse kaitseks/rünnakuks. Jumalus: Thor. Element: tuli. Värviliselt punasena.
4. ansuz (või os, ass). Häälik: A.
Tähendus: jumal. Ka kord, intelligentsus, köidikutest vabanemine. Jumalus: Odin. Element: õhk. Värviliselt sinisena.
5. raido (või rad/reid). Häälik: R.
Tähendus: ratsutamine. Seega sõitmine, liikumine, peremees olemine. Jumalus: Thor. Element: õhk, tuli. Värviliselt punasena.
6. kenaz (või cen/kaun). Häälik: K või C.
Tähendus: tõrvik, valgus. Ka õppimine, õpetamine, kunst, kindlustunne, varjatu välja toomine. Jumalus: Heimdal/Freyja. Element: tuli. Värviliselt oranžina.
7. geibo (või gifu). Häälik: G.
Tähendus: kink. Seega andmine ja saamine, tasakaal. Jumalus: Odin. Element: õhk. Värviliselt sinise või kuldsena.
8. wunjo (või wynn). Häälik: W või V.
Tähendus: täiuslikkus, soovide täitumine. Jumalus: Odin. Element: maa. Värviliselt kuldsena.
9. hagalaz (või haegl, hagall). Häälik: H.
Tähendus: rahe. Seega purustav jõud, alateadvus. Vastab mütoloogias Ragnarökile ehk maailma lõpule. Jumalus: Hella/Holda. Element: vesi. Värviliselt hallina.
10. nauthis (või need, naudr). Häälik: N.
Tähendus: häda. Seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. Kaitseb pettuse ja reetmise eest. Jumalus: Skuld. Element: tuli. Värviliselt mustana.
Tähendus: jää. Ka individualism jne. Kasutatakse kaitseks, tõrjumiseks. Jumalused: Verdandi, Rind, Skadi. Element: vesi. Värviliselt valgena.
12. jera (või ger, or). Häälik: J või Y.
Tähendus: aasta, viljasaak. Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: http://www.cooolart.com/Runes/Jera.jpg ) aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Värviliselt rohelisena.
13. eihwas (või eoh). Häälik: æ.
Tähendus: jugapuu, uljus, käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, Ullr, Odin. Kõik elemendid. Värviliselt rohelisena.
14. pertho (või peorth). Häälik: P.
Tähendus: sünd, saladus. Ka varjatus teadmine. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Värviliselt hõbedasena.
15. algiz (või eolk, yr). Häälik: Z.
Tähendus: kaitse. Õigetpidisena tähistab ka sünniaega; naist. Tagurpidisena surmaaega; meest. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumlaus: Heimdal. Element: õhk. Värviliselt vikerkaarevärvides.
16. sowulo (või sigil, sol). Häälik: S.
Tähendus: päike. Ka enesest lugupidamine, kavatsus. Kasutati jällegi tervendamisel. Jumalus: Balder. Element: õhk. Värvliselt kuldsena.
17. teiwas (või tyr). Häälik: T.
Tähendus: jumal Tyr. Ka õiglus. Element: õhk. Värviliselt punasena.
18. berkana (või beorc, bjorkan). Häälik: B.
Tähendus: kask. Ka naine, emadus, hoolitsus. Jumalused: Berta, Holda. Element: maa. Värviliselt rohelisena.
19. ehwas (või eoh). Häälik: E.
Tähendus: hobune. Üldse liikumisvahendid ja nende juhtimine. Ka abielu (oleks nagu kaks laguz'i). Jumalused: Freyr, Freyja ja teised kaksikjumalused. Element: maa. Värviliselt rohelisena.
20. mannaz (või man, madr). Häälik: M.
Tähendus: inimene. Ümberpööratult vaenlane. Jumalus: Heimdallr. Element: õhk. Värviliselt sinisena.
21. laguz (või lagu, logr). Häälik: L.
Tähendus: järv. Õigetpidi tõus, pööratult (1) mõõn. Võib olla ka elu või partnelluse sümbol. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Värviliselt rohekas-sinisena.
22. inguz (või ing). Häälik: NG.
Tähendus: Freyr. Ka "olema kellegi poeg/tütar" On ka "aken teise teadvusesse" vms. Jumalus: Freyr/Freyja. Element: vesi, maa. Värviliselt rohelisena.
23. othila (või ethel). Häälik: O.
Tähendus: päritav maa, aadellik. Millegi kindlustamine ja keskendamine. Loob kokkukuuluvustunde. Jumalus: Odin. Element: maa. Värviliselt punasena.
24. dagaz (või daeg). Häälik: D.
Tähendus: päev. Kasutatakse ka millegi nähtamatuks muutmisel. Jumalused: Loki, Heimdal. Element: tuli, õhk. Värviliselt punasena.
Ruunid on olnud alati ennekõike tähestik, kuid nende abil on ka ennustatud ja nende järjestus kajastab omamoodi ka rahvaste mütoloogiat. Ruunidele on alati omistatud tugevat väge. Tänu ristiusule on aga paganlikud uskumused suures osas kadunud ja ka inimkonna teadmised ruunidest on jäänud väiksemaks.
Ruune on kasutatud eelkõige ennustamiseks, salakirjaks ja maagiaks. Tähestikuna ei kasutata ruune juba varajasest keskajast saadik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Magnús Snædal. Gothic Contact with Latin, Gotica Parisina and Wulfila's Alphabet. – Early Germanic Languages in Contact. 2015. lk 91–105
- ↑ I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011