Nii Pfizeri kui ka teisena müügiluba ootava Moderna koroonavaktsiinid on mRNA vaktsiinid. Need on uut tüüpi vaktsiinid, millistega Eestil pole varem kokkupuudet olnud. Kui varasemates vaktsiinides on viiruseosake viidud inimese organismi valmiskujul, siis nüüd valgusünteesiks vajaliku informatsiooni ehk mRNA kujul, mis algatab rakus immuunvastuse.

Üldiselt loetakse vaktsiin heaks, kui selle efektiivsus on vähemalt 60 protsenti. Pfizeri vaktsiini efektiivsus on aga kõrgem: kuni 55-aastaste seas on tuvastatud 96,5-protsendiline ning üle 55-aastastel 93,7-protsendiline efektiivsus. Keskmiselt loetakse selle efekiivsuseks 95 protsenti. Kuna laste peal seda vaktsiini uuritud pole, siis lastele seda manustama ei hakata.

Lubatud efektiivsuse saavutamiseks on vajalik kaks doosi vaktsiini, mis tehakse 21-päevase intervalliga. Lõppefektiivsus saabub seitse päeva pärast teist doosi. Väike efektiivsus tekib küll ka juba esimese doosi järel, ent see pole piisav.

Paraku pole teada, kaua vaktsiini toime kestab. Uuringutes märgitud efektiivsus on kahe kuu jooksul. Pikaajalist efektiivsust (aasta, kaks aastat) ei ole aga saanud mõõta, sest nii pikka aega pole vaktsiini tootmisest lihtsalt möödunud veel. Küll aga jätkatakse vaktsiini efektiivsuse mõõtmist pikaajalises perspektiivis, et selgitada välja, kaua kaitse kestab.

Raporti järgi on Pfizeri vaktsiinil tuvastatud vaktsiinidele omased levinuimad kõrvaltoimed: süstikoha valulikkus, palavik, väsimus, peavalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Inimestel, keda need kõrvaltoimeid tabasid, möödusid need reeglina kahe päevaga, abi oli ka valuvaigistitest.

Harvaesinevate raskete kõrvaltoimete puhul võrreldakse nende konditsioonide esinemist ka tavapopulatsioonis ehk haigusi ja surma tuleb ette ka inimkonnas laiemalt. Oluline on aga jälgida, kas need konditsioonid on vaktsineeritute seas sagedasemad või harvemad kui üldpopulatsioonis.

Mõningate haiguste korral ei ole Pfizeri vaktsiini efektiivsus veel selge. Nimelt ei ole kõiki haigusgruppe - näiteks immuunpuudulikkusega patsiendid - uuritavate seas nii palju olnud, et sellest laiapõhjalisi järeldusi teha.

Vaktsiinitootja on kohustatud jätkama kõrvaltoimete ilmnemise jälgimist ja nende raporteerimist, et tuvastada võimalikud kõrvaltoimed, mida veel ilmnenud pole. EL-i ravimiamet jälgib olukorda pingsalt ja koostab töö käigus vaheraporteid.

Enne EL-i ravimiameti müügiloa saamist tehakse kõigile vaktsiinidele ka sõltumatu hindamine liikmesriikide ravimiametite laboris. Selline kontroll tehakse igale vaktsiinipartiile ja kõigile vaktsiinidele protokolli osana.

Perearstide poolt COVID-19 toimkonda kuuluv dr Marje Oona ütles, et Pfizeri/BioNTechi vaktsiini väljatöötamise protsess on olnud väga läbipaistev ja andmeid on esitatud sisuliselt reaalajas.

"Vaktsiiniuuringute kavandid on olnud eelnevalt publitseeritud. Meil on väga palju andmeid selle vaktsiini kohta. Pakendi infolehte ainult veel ootame EL-i ravimiametilt," ütles Oona.

Esialgu hakatakse Eestis riskirühmi vaktsineerima "järjest loe" põhimõttel ehk selle vaktsiiniga, mis kohale jõuab. Kui aga müügiloa saavad ka teised vaktsiinid, siis võib ühel hetkel tekkida inimestel valik, millisega neist end vaktsineerida lasta. See olukord ei saa siiski tekkida enne järgmise aasta teist kvartalit, mil on lootus, et müügiloa pälvivad ka järgmised arenduses olevad vaktsiinid peale Pfizeri ja Moderna.

Vaata ka teisipäevast pressikonverentsi, kus vaktsineerimisest rääkisid Maris Jesse sotsiaalministeeriumist, perearst Marje Oona, ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi ja sotsiaalminister Tanel Kiik.