Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #10 - Kurja võluri loss - Üheksas peatükk - Välja, välja! (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Üheksas peatükk - Välja, välja!

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Haldjas leiab raamatukogu, kus male, vaas ja tugitoolid. Randie ja Rivana sõbrunevad. Söögisaali tegelased näevad kivistunud Malachi. Too ärkab ellu, Shamash kivistub.

Järgmisel hetkel on toas draakonisündinu kuju, elluärganud nõid, rotid ja laulikuneiu, kes on millegipärast puutumatu.
Malach näeb ukse vahelt Randiet, kes vahib teda suurte imestunud silmadega. Kõrval sikutab teda käisest Rivana ja utsitab: “välja, välja, välja!” ning jookseb ees uksest söögituppa. Nõid tatsub kukalt sügades sahvrist välja ja on äkitselt haaratud elavasse arutellu, kuidas saaks kivistunud Shamashi toast välja sikutada.
Nende ajuragistamine jääb hoobilt katki, kuna suure draakonisündinud kuju tagant tormavad välja kuus vihast rotti ning ründavad korraga.
Nõid Malach tõstab oma pika malaka ja annab lähimale vaenlasele täiega piki pead, too lendab kiunudes kaugemale. Kannatanul käib silme eest läbi erinevad pildid toitudest, keldritest, urgudest, rotineidudest, lõksudest, aga siiski vaagub veel hinge.
Vargaplika on rünnakust väga ehmunud, aga kuna ta samuti on peaaegu surnud, satub paanikasse ning põgeneb koridori. Seal poeb ta müra peale raamatukogust välja tulnud haldja selja taha peitu ja vuristab ühe hingetõmbega kõigest, mis teises toas sündis. Lonewolf kortsutab selle peale kulmu, tõmbab oma lühimõõgad välja, tormab söögisaali, ründab ning virutab täiega… mööda.
Kolm rotti kargavad Malachile kõrri kinni ja purevad väga hirmsasti, nii et lausa veri purskab. Kaks ründavad haldjat, aga tollel õnnestub nood eemale lüüa. Rivana kaotab verd nähes enesevalitsuse, kiljatab läbilõikavalt ning jookseb vargaplikale järele. Tundub, et nende vahel on tekkimas mingi side.
Rotid kogunevad sahvri ukselävele kobarasse kokku, et veelkord koos rünnata, ka surmalävel kuues on kohale longanud.
Kuid selleks ajaks on jõudnud koridorist kohale druiid Leyah, kes ründab ennatlikult ise oma kõvera mõõgaga. Võtab hoogu ja lööb… ühel rotil vurrud maha. Kääbik satub sellest paanikasse, kuna saab aru, et olukord on päris lootusetu - kuus kurja vihast rotti võivad terve seltskonna päris vigaseks või lausa surnuks teha. Samas on tema kaine strateegiline mõtlemine täiesti paigas ning kibekiirelt lajatab ukse rottide ees suure pauguga kinni. Kui paanika hetke pärast uuesti võimust võtab, kihutab ta koridori poole, aga peab jääma poolel teel seisma, et hinge tõmmata. Sahvrist kostub vihast kiunumist, puidu kraapimist, millegi närimist, kuid ühtäkki jääb kõik vait.
Hetk hiljem lõhestab vaikuse selline kohutavalt vastik röökimine, milles tuntakse ära Shamashi hääl. Karjumine asendub peatselt müdinaga ning siis käib hirmus vali mürts. Uhkete kaunistustega puidust uks puruneb ja selle tükid lendavad igale poole laiali, kui mingi kogu läbi selle tuleb. Jah, see on Shamash.
Ruumis olijad ohkavad kergendusest, sest paladinil pole midagi viga, aga siis kangestuvad, nähes, et rottide eest kaitsev uks on pilbastunud. Õnneks on väiksed vihased närilised kivistunud ega ole kohe ründamas.
Koridoris olijad loivavad peale suurt mürtsu ukse peale piiluma ning astuvad siis teiste juurde. Malach on ikka päris halvas olukorras, verd endiselt voolab ja elud päris otsakorral. Randie on sarnast asja hiljuti üle elanud ning toetab igati Malachi ettepanekut, et võiks puhata - elud saaksid taastuda.
Laulikuneiu teeb suu lahti ja räägib: “Eelmine kord juhtus meie seltskonnas samuti nii - oli üks ruum, mitte küll sahver, aga juhtus sama asi, üks kaaslane läks sisse, ta muutus kiviks, natukese aja pärast muutus tagasi. Ma arvan, et sinna ruumi ei tohiks enam minna ja ilmselt ärkavad rotid ka varsti ellu tagasi. Ja puhata ka praegu ei saa...”
Haldjas on oma ebaõnnestunud rünnakust üpris ärritunud ega suuda seda eriti varjata. Alanud sagin muudab olukorra veelgi väljakannatamatuks, mistõttu pöörab ta kannapealt ringi ning kõnnib püstipäi raamatukokku. Malach on juba päris palju verd kaotanud ja üritab Lonewolfile järele loivata, kuid kuna on ikka päris nõrk, siis peab puhkama vahepeal.
Vargaplika vaatab kivistunud rotte, Shamashi, tolle suurt sõjahaamrit ning hüüatab siis: “löö nad laiaks!” Draakonisündinu kahmab kahe käega oma ustavast relvast kinni ja tõstab selle peakohale löögivalmis.

Järgmine osa "Kümnes peatükk - Augud" ilmub neljapäeval, 16. juunil

Autori kommentaar »

Lugu jätkub siin: "DnD #11 - Kurja võluri loss - Kümnes peatükk - Augud" »

Teavita ebasobivast sissekandest!