Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #7 - Kurja võluri loss - Kuues peatükk - Suured toad (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kuues peatükk - Suured toad

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Osa seltskonnast avastab ruumi, kus laua peal omapärane pudel, Leyah võtab sõõmu, kõik ruumis olijad hakkavad lillalt helendama. Kui koridoris olijad neid näevad, teevad ehmatusest peaaegu püksi. Läbi seina lendab helendav kummitus ühte ruumi.

Veidike kogunud, läheb esimene hulljulge siiski kummituseta suure ruumi ukse juurde nagu plaanitud. Vibukütist haldjas on nõia peale veidi haavunud ega kavatse sinna suurde ruumi minna, kuhu teised trügivad, ning suundub paremal pool oleva suurema ruumi ukse juurde. Vargaplika arvab samuti, et too ruum on palju huvitavam, ja peidab ennast haldja selja taha.
Peaaegu sünkroonis paotuvad Malachi ja Lonewolfi osavate käte all uksed ning ennäe üllatust, lõksu- ja rünnakuvabalt on ruumid neile valla.
Kõik vasakpoolse toa uksel passivad tüübid saavad aru, et tegu on uhke söögisaaliga. Keset tuba on massiivne täispuidust nikerdatud ornamentidega söögilaud, selle ümber äärmiselt mugavad, siidikattega toolid ning toolide peal… luukered, peenetes riidejäänustes. Iseenesest ei ole midagi nii erilist, kui ümber söögilaua on koolenud ära terve hulk inimesi, hull aga on see, kui mitte ühelgi neist ei ole pead otsas! Ja selles ruumis just nii ongi.
Kui nõid, paladin ja druiid õõvastavast pildist olid üle saanud, märkavad nad veel erinevaid asju - laud on kaetud pillavalt rikkalikult; iga luukere ees taldrik, mille peal kuppel; taldriku kõrval lauahõbe, hõbedast peekrid.
Vargaplika Randie silmad läheksid kindlasti eriti intensiivselt põlema, kui seda vaatepilti näeks, aga paraku vahib ta lummatuna teises toas põrandal vedelevat purki, mille sees lendlevad sinised liblikad. Õigemini mitte liblikad ei lumma teda, vaid purgi põhjas olev kollane vääriskivi. Haldjas Lonewolf vaatab ringi ja näeb, et seinad on kaetud kummaliste liblikakujuliste kaunistustega. Muud ta selles ruumis erilist ei näe ning läheb vaatab, mida teised teises toas teevad.
Randie seevastu haarab maagilisest purgist kõvasti kinni ja hakkab sellega maadlema. Võitlus on küll pikk ja raske, aga lõpuks tal ikkagi veab ning purgi kaas lendab pealt ära. Purgis olnud liblikad kaovad hetkega nagu tina tuhka. Vargaplika ei pane seda tähelegi ja kilavate silmadega krahmab ta purgi põhjas oleva vääriskivi järele. Ta on sellest nii joovastunud, et temast käib ülimalt soe ja mõnus laine läbi, ning rõõmustades tunneb end veidi paremini. Rõõm asendub peatselt paanikaga, kuid see lahtub niipea, kui näeb, et kalliskivi on endiselt alles ega ole kuhugi haihtunud. Ta kangutab aarde purgi põhjast lahti ning peidab sügavale koti põhja. Rõõmust kepseldes võtab suuna teiste poole, kuid enne kui välja jõuab, märkab silmanurgast seintel kummalist liikumist. Kuid kuna hoog juba sees ja väärtuslik ese kotis, peab seda silmapetteks, mis see ka ilmselt oligi.
Samal ajal on teise toa seltskond leidnud toidukuplite alt veel ühe kolba, druiid Leyah on pannud oma loodusteadmised proovile ning tajunud, et seekordne pealuul olev märk märgistab täiskuud.
Viimases hädas proovib toas olev seltskond sobitada kolpasid luukerede kaelakontide otsa, aga no sellisest lauslollusest küll mingit head nahka ei saa.
Kuna viimase õhtusöögilauaga pole enam midagi teha, siis vahitakse toas ringi. Söögitoa tagumises seinas on üks hiiglama suur maal ning tekib kahtlus, et maali taga võib midagi põnevat peidus olla. Huvitav, mis küll?

Järgmine osa: "Seitsmes peatükk - Maal ja sahver"

Lugu jätkub siin: "DnD #8 - Kurja võluri loss - Seitsmes peatükk - Maal ja sahver" »

Teavita ebasobivast sissekandest!