Kristiina jooksis kodust ära. 2.osa (1)
"Arv on vist täis!" lausus mehike kurjakuulutavalt. See pika habemega mehike oli vist teiste mehikeste boss. "Jamh!" nõustus veidike lühema habemega mehike. Puu otsas silmasin mingit karvast kera. "See on vist orav." mõtlesin endamisi, kuid korraga vaatas "orav" minu poole oma punaste ja helkivate silmadega, et ma peaaegu kokku oleks kukkunud. See oli kass... Mehikesed üleval olin juba peaaegu, et unustanud, ent äkki, panid nad tõrvikud põlema, mis särasid nagu kristallid, kuid punased ning nagu päiksed, kuid sinised:) Mind silmates, mehikese nägu tõmbus krimpsu ja ta tegi niiii koledat grimassi, mida eales näinud olen. Tunnistan, mehele tikkusid lausa pisarad silma ning too oleks äärepealt päris pillima löönud, kui ma poleks hüüdnud": Hei! Mis juhtus?" Mehike vastas mulle keeles, mis oli kuiv, kuid kiire":Gogole higado bees asd gönugabad olda midoua!" " Mhh?" ei saanud ma mõhkugi aru. Mehikesed sositasid omavaghel midagi ja bosd küsis": Estio?" Sain aru mida seekord küsiti ja noogutasin ägedalt. Mul oli väga ebamugav olla, kuna kõik printsid vahtisid mind suuammuli, nagu vasikas uut aiaväravat. Mehikesd vaatasid üksteist kohkunult ning üks neist sõnas": Kaso sinäö olemi tüdrukta???Miksu sänä siinä olemi?" See jutt oli küll segane, kuid aru sain ma kõigest. "Jah, ma olen tüdruk ja ma jooksin kodust ära." vastasin ma veidike ülbelt. "Misi õn k-o-d-u?" Mul hakkas neist lausa kahju. Ma polnud veel jõudnud vastata, kui mehikesd alla tulid ja mulle läheneid.ä, küsides": Misi õn k-o-d-u??? Nad aina lähenesid ja nad... JÄTKUB...
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
Vabandust kirja vigade pärast!
Läheneid.ä=lähenesid*