Teema: Järjejutud / Muu

Keelatud Reeglid 40 (0)

Kuna öö läbi ei olnudki eriti midagi teha siis ma lihtsalt istusin puu otsas ja mõlgutasin mõtteid. Tänu sellele on minu enesetunne sada kraadi võrra allapoole keeratud. Esimest korda soovin et ma oleks jälle inimene, kus suremine on lihtne, elu on lihtne ja ei ole olemas "ebatavalisi elukaid". Õnneks ma ei mäleta inimese elust midagi, seega ma ei tea mida täpsemalt igatseda. Kuigi mul on mõtetesse kinni kiilunud see poiss, keda ma nägemuses kord nägin. Ma kujutan ette et ta oli kunagi mu parim sõber. Igakord kui ma talle mõtlen siis midagi minu olekus muutub. Ma muutun natuke tõsisemaks ja kurvemaks. Veel kurvemaks kui praegugi. Ma ei oska selles suhtes midagi arvata mis see peaks tähendama. Võib-olla ma armastasin teda?
Kui isegi meie vahel oli mingi seos siis ma tahaks ta üles otsida. Mul oli juba kaua aega plaanis oma minevikku kohta uurida aga ma pole seda veel miskipärast teinud. Ma ikkagi kardan et see poiss ei tunne mind ära või vastupidi. Vb minu minevikus ma leian endale hoopis pettumused? Ma olen endaga nii sassis et ma ise ka täpselt ei tea mida teha.
Fate ei räägi oma sõjaplaanist. Ma kaldun arvama et vb oli tal lihtsalt vaja öömaja. Ma ei kujuta ettegi kellele ta tahab kätte maksta või keda ta kardab. Vb on tal ka mõni armastatu kusagil? Siin on liiga palju "võib-olla"sid. Sellepärast ma ka vist hull, kuna ma ei tea mida mõelda. Ma ei tea enam mis see reaalsus on.
Minu mõtted katkestas Mel kui ta tuppa astus.
" Segaduses? " küsis ta.
Keerasin koheselt pea tema poole " Ee.. jah.. " kuna ma olin mõelnud Fate'ile kas ta sai teada siis midagi mida poleks tohtinud?
" ära muretse " mühatas Mel " Ma ei ole nii avalik teiste mõtetega. Aga ma kaldun arvama et sul oleks vaja mõtteid eemale peletada. Kuidas oleks kui läheks koos jahtima? "
Meli nägu oli soe ja ta astus paar sammu mulle ligemale. Teadsin et mul on vaja süüa ja mõtteid eemale peletada, seega otsustasin temaga nõustuda.
Hüppasime mõlemad metsa poole ja läksime küttima. Mel leidis kergema vaevata omale sobiva hommikusöögi, kuid Mina jällegi olin enda mõtetes. Minu olemus vajus ära ja minu keha lülitus välja. Kui Mel mind puudutas ehmatasin ma ärkvele.
" Sa peaksid teda otsima minema " Mel vaatas mulle pingsalt silma.
" Keda?" kergitasin kulmu.
" Matthewit, või seda poissi kellest sa mõtled. Ma näen et see kõik lõhub sind seestpoolt. Võib-olla leiad ikkagi minevikust midagi head? "
ohkasin. " Ma ei tea mida enam arvata. Matthew oli tore ja nii aga järsku ma ei kõlvanud talle. Ma tean et see mida ma tegin oli suur viga aga ma tahaks ennast parandada.. Ma tahaks olla tema jaoks parem inimene "
" Ma tean aga algul sa peaksid otsima ta üles ja talle selgitama " naeratus ta näol kajas lahke ja armsana. Selle tagajärel ma isegi suutsin uskuda et elu ei ole veel nii halb.
" Pluss sul on veel hämmastav poeg, kes tahab ka oma isa tundma õppida... " lausus Mel.
mõtlesin hetke ja varsti otsustasin oma kõige segasemate mõtete seast " Ma lähen otsin Matthewi ülesse, võtku aega nii palju kui vaja "
Ja mõeldes sellele lausele läks minu nägu särama.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!