Killer Is Here Again! (2) (2)

On 1. septembri hommik ja Valter karjub üle maja oma karvase hääletooniga : "Üles, üles! On 1. september! Te peate kooli minema! Ärgake laiskvorstid!" Aleksandra on esimesena köögis. Ta istub laua taha ja puurib pilguga järjekordset kõrbenud praemuna peekonitükkidega. Tal ei ole üldse isu. "Iss, ma arvan, et peaksid veidi veel kokkamist õppima. Ellmise aasta kokanduskursustest ei ole küll kasu olnud" lausub Aksu ja tungib põletava pilguga Valterile silma. Valter pomiseb midagi, kuid Aleksandra ei kuule seda, ta mõtleb poisist, kes sellel aastal nende klassi pidi tulema. Ta ei tea isegi poisi nime. Ta ei suuda oma hommikueinet süüa ja sokutab selle vargsi prügikasti, et isa ei märkaks. Aksu märkab, et ka Sass ja Eddi ei ole tükikestki söönud.

Aleksandra seisab bussijaamas ning ootab bussi. Tal ei ole mingit tahtmist jalgsi kooli minna. Ta näeb, kuidas üks võõras poiss bussijaama poole longib. Aksu ei tee temast eriti välja, kuid tema mõtteis kordab ta endale : APPI! Kui nunza see poiss on! Buss saabus ja Aleksandra astub bussi. Jessas, kui täis buss on. Kuna Aksu on eelviimane, kes bussi astub, ei ole tal lootustki istuma saada. Viimasena astub bussi seesama võõras poiss. Ta astub Aleksandra kõrvale. Buss hakkas sõitma. Järgmises peatuses tuli peale veel paar inimest. Kuhu kõigil inimestel 1.septembri hommikul küll minna on? mõtleb Aleksandra. Kuna nüüd on bussis veel vähem ruumi, on Aksu ja võõras poiss üksteise vastu surutud. Aleksandra tunneb kõhus liblikaid. Mis mul küll viga on? Ma olen võõrasse poissi armunud! mõtleb Aleksandra. "Mis su nimi on?" kuuleb ta äkki poissi küsimas. Aleksandra ei viivita ja vastab : "Aleksandra, aga sa võid mind Aksuks kutsuda" Aleksandra tunneb, kuidas ta põsed kärtspunaseks värvuvad. "Mis sinu nimi on?" küsib ta äkki. Poiss vastab peale väikest pausi : "Chris. Kas sa käid Wagity Gümnaasiumis? Ma hakkan seal käima. Sinna ma praegu lähengi." Kas ma peaksin nüüd temalt küsima, et kui vana ta on ja kas tal on tüdruk? Ei, ei, parem vist mitte. mõtleb Aksu. "Ma käin jah sealt koolis. Agaa... kui vana sa oled, Chris?" küsib ta. Chris vastab ja Aleksandrale tundub, et poisile meeldis, et Aksu seda talt küsis : " Ma olen 16, varsti saan 17.". Buss peatus ja nad lähevad maha. Nad kõnnivad koos kooli poole. "Kui vana sa ise oled?" küsib Chris äkki. Aksu vastab talle üllatunult : "16.". Kooli jõudes läheb Aleksandra oma kapi juurde, Chris jääb ukse juurde Aksu klassijuhataja Mattiga rääkima. Jess, see ülinunnu poiss tuleb meie klassi. mõtleb Aksu.

Mis edasi saab ja kes on Chris tegelikult, saad teada järgmises osas.

Autori kommentaar »