Hawnyed ja tema seiklused (7)

Kunagi ammu elas 8 aastane poiss nimega Hawnyed. Ta unistas, et kui ta suureks kasvab saab temast vapper ja võimas kangelane. Tal oli tuba täis raamatuid, mis räägivad kangelastest. Ta isa oli kunigas ja ema kuninganna. Isa nimi oli Reinhald ja ema nimi oli Elisabeth. Tal oli ka õde, kes alati naeris Hawnyedi üle. '' Hahaa!!! Sina ja kangelane!! Nii naljakas!!!'' See solvas Hawnyedi, aga ta tahtis seda nii, et mingisugune plika ei riku tema unistus.
Oli juba õhtu ja Hawnyed pidi magama minema. Ta mõtles mitu tundi oma unistuse üle kuni magama jäi.
'' Aaahh!! Kus ma olen?'' ütles Hawnyed. Halloo!! On siin keegi?'' Järsku möirgas lohe! Tuldpurskav lohe vaatas talle näkku selliste silmadega, et Hawnyedi jalad lõdisesid. Järsku nägi ta maas nuga. See oli väga terav. Ta jooksis lohele vastu nuga ees hoides ja ta haavas lohet. Siis ta hüppas talle peale sealt hüppas mingi maja katusele ja leidis keti. Ta võttis kettist kinni viskas ta toru külge kinni ja lasi end sellega alla. Ta võttis keti toru otsast lahti ja sidus lohe jalad sellega kõvasti kinni.Ta imestas, et kust ta selliseid oskusi omab. Ja läks edasi, et leida tee koju.
Ta kõndis nuga käes terve päeva. Hawnyed väsis ja läks heintese magama. Ta magas magusa une hommikuni ja jätkas siis teed. Ette tuli mets. Metsas oli väga palju puid. Ja oli silt kus oli kirjas '' Ärge metsa sisenege seal on palju karusi ja põtru.'' Hawnyed luges selle läbi kuid ei tulnud tal mõtetki pähe et mitte minna või minna ringiga ümber. Ta läks rahulikult metsa ja teda ei huvitanud raasukestki, et seal on põdrad või karud.Hawnyed jaluts siis edasi ja, siis tuli talle vastu karu. Siis ta avastas et ta nuga on kadunud! Ta jooksis ruttu kive võtma ja läks puu taha ja hakkas karu kividega loopima. Ta viskas täpselt näkku ja kõhtu.
Siis sai karu haavata ja kukkus maha. Siis jalutas Hawnyed edasi. Ja leidis väikese majakese. Õhtu oli juba käes ja mõtles, et ta ööbib seal ära ja hommikul jätkab teed. Ta läks majja. Ta nägi seal suurt pada, suurt riiulit, kus oli värviline vedelik purgikeste sees, siis nägi ta veel mingit lauda ja laua kõrval oli uks. Laua peal olid paberid ja mõni raamat. Kui ta läks uksest sisse oli seal voodi ja suur raamaturiiul. Kui ta vaatas siis nägi veel üht voodit kuid see oli väga väike. Hawnyed läks siis sinna suurema voodi peale ja tukastas. Ta ärkas sellepärast, et tal hakkas liiga palav. Kui ta tegi silmad lahti nägi ta enda ümber lõket. Ta püüdis ära joosta kuid see oli mõtetu. Ta oli puu külge kinni seotud.Talle meenus et kui ta kive otsis et karu tappa leidis ta väga terava kivi. Ta pani selle taskusse et ta saaks end kaitsta kui karu või põder tuleb.Ta leidis kivi taskust ja hakkas nööri lõikama.'' Natukene veel! Natukene!!! Jeshh!!'' Ta ronis puu otsa ja hüppas üle lõkke. Hea, et seda tehti alles äsja. Muidu poleks ta pääsenud. Nüüd ta läks otsis selle maja uuesti ülesse ja vaatas kes selle maja oma#!?!#ks on, kes ta puu külge surema pani.Ta lõi jalaga ukse lahti ja uks kukkus maha. Ta ehmatas! '' Kas sina panid mu puu külge ja tegid lõkke ümber? küsis Hawnyed. '' Jah, mina. Aga kes tuli minu majja ööbima minu voodisse? Ilma loata selliseid asju ei tehta!'' ütles nõid Fiabna. '' Aga miks te mind tappa tahtsite?'' küsis Hawnyed. ''Nagu sa näed olen nõid ja ma ei taha et keegi teada saaks, et selles metsas elab kuri nõid. Ma leidsin metsas väikese lapse. Tema voodi on minu voodi kõrval. Ma jalutasin et leida marju ja muid vajalikke asju, et teha süüa ja muid võluvedelikke. Jalutasin ja siis kuulen et keegi karjub. Ma kuulasin kust see hääl tuleb ja jooksin sinna poole kust tuli hääl. Ma jooksin ja leidsin lapse. Keegi oli ta hüljanud. Mul hakkas tast kahju ja ma võtsin ta enda juurde elama.'' ütles nõid Fiabna.'' Saate aru, minul on vaja saada läbi metsa, et leida tee koju. Kui te äkki aitaksite minul metsast välja olen ma väga tänuväärtlik. Ja ma annan teile väikese tasu selle eest kui viite minu siit metsast välja.'' ütles Hawnyed. '' No olgu pealegi, aga pean võtma tite kaasa.'' ütles nõid Fiabna. '' Heaküll! Las tuleb temagi, aga kas teil on mõni nuga, et end kaitsta?'' küsis Hawnyed. ''Ikka. See pole ju mingi küsimus! Palun'' ütles nõid Fiabna.''Aitäh! Kas ma võin ta endale võtta?'' küsis Hawnyed. ''Võta! Vaata, et sa hiljem surma ei saa. Siin on väga ohtlik!.'' ütles nõid Fiabna.
Nii nad siis läksid. Ajasid juttu ja vahepeal hakkas beebi nutma, siis peatusid. Kui vait jäi liikusid edasi.Ja siis leidis Hawnyed mingisuguse koti. Ta avas selle ja nägi seal palju kulda. Ta andis selle nõiale ja ütles'' Ma pidin teile tasu andma, palun!'' Ja jõudsidki metsast välja.'' Ole, siis tubli ja hoia seda nuga hoolega!'' ütles nõid Fiabna.'' Saab tehtud!'' ütles Hawnyed naeratades.Nõid läks koju ja Hawnyed kõmpis, siis edasi.
Tuli õhtu ja ta rääkis endamisi '' Kas puhkaks või jätkaks teekonda.'' Ta otsustas et teeb väikese uinaku ja siis jätkab tee konda juba värske enesetundega.
Tuli hommik ja ta jätkas teekonda kott seljas ja nuga käes. Ta nägi ees mingit jõge. Ta otsustas et käib ujub et saada end puhtaks. Ta võttis riidest lahti ja hüppas vette. Vesi oli üsna külm, aga Hawnyed kannatas ära. Ta tuli välja pani riidesse ja jätkas. Siis tundis ta nälga. Süüa polnud aga midagi. Kõndis niisama ja mõtles et kui ta jõuab koju siis ta käib pesemas sööb ja jääb oma kallis voodis magama. Siis ta nägi 100 karu 60 põdra ja metssigu väga palju ja usse madusid ta ehamatas. Ta püüdis oma noaga tappa kõik karud ja põdrad aga ta ei suutud ta sai tappa ainult osa nendest. Ta hüppas vette, et jõge üleujuda, ta suutis teha seda ja suutis ära põgeneda metsikute loobade eest. Siis nägi ta kujasi päkapikke kes tahtsid ta tappa neid oli 7. Ta kakles nendega ja võitis tänu tema noale mille talle andis nõid Fiabna. Ta juba jooksis nii kiirsti kui suutis aga siis ta väsis. Ees oli ming mägui ta läks sellest ülesse ja siis nägi ta tuleviku linna ta läks sinna sellepärast et leid abi et minna koju. Või äkki see ongi tema kodu? Ta läks mäest alla ja lõppu poole hakkas jooksma et saada hea hoog sisse et saaks kiiresti joosta. Kui ta juba jooksis linnas majade vahel siis sai ta aru et see pole tema kodu! Ja jooksis kiiresti linnast läbi et jätkata. Siis nägi ta enda õde kes oli suureks saanud. '' Tsau õeke! Sa oled nii suur!!'' ütles Hawnyed. '' Kes sa oled? Mul pole venda! Minu vend suri mitu aastat tagasi!''ütles Hawnyedi õde. Hawnyed sai aru et kui ta tagasi ei tule siis on asjaolud väga halvad. Nüüd ta juba ooksis nii kiiresti kui sai. Siis nägi ta ratast, kid see oli tiest sugune ki tema kodus, aga ta oskas sõita. Ta võttis jalgratta ja väntas ja väntas kuni sai linna äärde kus ta jättis ratta sinna paika ja kooksis edasi. ta oli jõudnud metsa juurde ja ta mõtles '' Jälle mets!!!'' Kui t nuga järsku maha kukkus siis tuli sealt välja kiri kus oli kirjas: '' Kui sa hammustad nuga esimeste hammastega tuleb sealt välja ime vedelik mille kaudu saavad jalad joosta helikiirusel.Ja nad ei väsi ära.''nõid Fiabna. Hawnyed seda teigi ja ta suutis joosta helikiirusel ja jõudis metsat vähem kui poole sekundiga välja. Ta sai aru et see ei kehti lõpmatuseni. Ta läks kiiresti edasi ja kohtas karu. tekkis kaklus ja karu oli väga tugev. Hawnyedi nuga hakkas allaandma ta oskused kadusid ja ta hakkas kaotama. Siis karu virutas talle käpaga vastu kõhtu ja Hawnyed suri.
'' APPIII!! emme!!! Aouuhhhh!! Ma olen kodus? Aga ma...'' Ta vaatas kätte ja nägi nuga mida ta nägi unes.
Hawnyed kasvas suureks ja temast sai vapper rüütel kes päästis paljusi inimesi.

Autori kommentaar »