Üks küsimus jäi õhku (70)
Nii vaikiv on vastus,
nii läikiv on tee - ,
sest tohutult libe on see...
Ma mäletan ikka, et kuidas ta astus
ja mäletan ikka, et kuhu ta astus...
Maha jäid jäljed ja õhku jäi küsimus,
kes peitis need jäljed, kuhu kadus see küsimus?
Jäljed peitusid pimedusse, need kattis lumi - ,
jäine tuul haaras küsimuse - ja võttis selle kaasa.
Miks juhtus kõik sedasi, tahaks liikuda edasi,
aga raske on minna - kui miski on kadunud...,
kas oled kunagi - sa müüri ladunud?
Kui kadunud on kivid..., ei seisa - ,
rivi otsas rivi - ,
ikka vaade on vaba, ei takista müür... - ,
ega takista taba!
Kui kadunud on küsimus,
siis puudub ka vastus - ,
jah - on valus, sest see vastus - ,
oleks minu õnne alus...
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
täänan .
Liiga Hhea
1 veel
tegelt 1 veel
aitääh .
Juba kuulus jutt sull see !
äitääh .
aga palun
Mannu liiga ilus . Ma olen selle juba 100+1=1001 korda läbi lugenud(ma pole matas eriti tugev ekss xD?)
Laristamise tuju tuli
Julm hea jutt 1 pastakas veel
Ja tagavara pastakas kah
Absoluutselt super! Ise mõtlesid?
See oleks nagu mõni kuulus laul , (:
Hakka laule kirjutama .
Ja mina teen viisi xD
täiga hea luuletus
tähh , ))
ilus
Issand kõik ütlevad nii ilus luuletus!!!!
Aga vot mina nii ei arva! Mul endal on kodus terve raamat enda kirjutatud luuletusi ja need on palju paremad.
Kui solvasin siis VABANDUST, aga mina arvan teisiti!!!