Teema: Lühijutud / Noortejutud

Vesi (yheosaline) (1)

Lühijutud tavaliselt üheosalised ongi... Siin peaks Muu kategooria ka olema, see ei sobi ühegi alla olemasolevatest lühijutukategooriatest.
Palun kommenteerige ka.

Hallikassinisest taevast langeb alla veetilk, mis kukub mu põsele. Vaatan üles ja naeratan. Ei, minu jaoks pole vihm midagi tavalist. Ma tunnetan vihma, samas kui enamik inimesi saab lihtsalt märjaks. Ma armastan vihma. Olen sündinud vees, ning tean, et ka suren vees. Ma elan vees.
Langeb viimane veetilk. Vihm lõpeb ja päike kuldab tänava üle. Ei, mina seda ei talu. Jooksen parki, sinna, kus on veel rohi ja puud märjad. Tõmban puuoksa ja saan veel vihma. See meeldib mulle. Ent peagi saab ka puudelt vihm otsa ja mina hakkan silmnähtavalt kuivama. Mul on veel vett vaja. Istun purskkaevu äärele ja panen jalad vette. Nii on parem, aga mitte kauaks. Täna viiakse see purskkaev mujale...
Mida ma siis teen? Jah, juba tulevad töömehed. Lahkun ja istun veel märjale rohule. Kuid seegi pole kaua märg. Veerand tunni pärast on see krõbekuiv. Oigan. Tunnen, kuidas mu nahk tahab lõheneda. Ma põgenen kuivuse käest, põgenen vette. Sest pargi kõrval voolab jõgi. Istun. Ja mõtlen. Ja leian lahenduse. On võimalik saada olla igavesti vees. Ronin kõrge kivi, laste lemmiku turnimispaiga kõige kõrgemasse tippu. See on veest mitme meetri kõrgusel. Nutt kurgus, vaatan ümbritsevat elu. Ja viskun vette.
Vee alla vajudes kuulen karjumist ja midagi, mis kõlab muusikana. Vesi muutub hämaraks, valgus kaob. Mu silmad sulguvad.
Nüüd olen ma igavesti vees.

Teavita ebasobivast sissekandest!