Teema: Järjejutud / Noortejutud

Kahtlane värin 3 (0)

Õhtul kui ma väljakule läksin , oli olger juba seal . Tal oli hea tuju , vähemalt tundus nii . Hiilisin vaikselt , ta seljataha ning ehmatasin . See tuli mul briliantselt välja . Suudlesime , ning pöördusime jälle sõprade poole . Kinkisin kõigile neile kalli . Märkasin ka meie kõrval võõraid . Seal oli kaks poissi -Kalle ja Jüri . ning üks tüdruk -Hannela . Nad olid Kristjani sõbrad . Kui nad end tutvustasid siis jäi mulle kohe silma Kalle pilk . Ta vaatas ming imeliku pilguga . Selles oli kokku segatud armuv- , kadeduse- , viha- , ning kurjuse pilk . See Kõik oli õudust tekitav . Hetkeks unustasin selle . Veetsin veel mõnusalt aega Krisliniga . Rääkisime peaaegu kõigest . Polnud ju ammu näinud . Ta Tõi mulle Taist kaasa ka imeilusa kaelakee . Õhtuks Veeretasin ennast jälle olgeri küljealla , seal oli turvaline ja soe . Järsku tundsin jälle Kalle pilku endal . Ta jälgis meid suure innuga . Ma üritasin temast mitte välja teha , vahel küll piilusin et kas ta jälgib või mitte . Kui meie pilgud kohtusid pöörasin ruttu pea ära .
Kell oli palju , olin väsind . Läksime koju . Olger veel saatis mind .Terve tee me rääkisime . Mul oli kohutav tunne . Ma nägin teda viimast korda . Homme hommikul pidi ta juba lahkuma . Me suudlesime . Nautisin seda terve oma kehaga . Ma ei tahtnud homset . Lihtsalt soovisin et ta jääks , kuid see polnud enam võimalik . Ma ikka proovisin teda veenda , kuid tulutult . Jutustasin talle kõik , absoluutselt kõik mis vaja ära . Kui palju ma teda armastan , mis mulle tema juures kõige rohkem meeldib , mis mulle tema juures eriti ei meeldi , miks ta üldse hakkas mulle meeldima , millal oli mul kõige parem temaga ja nii edasi . Jutustasime niimoodi tervelt kaks tundi . Kuid siis pidi ta lahkuma . See oli maailma kõige vastikum hetk . Ma vihkasin seda niivõrd et oleksin teinud kõik et seda poleks olnud ..... Ta läks .. vaatasin talle kaua järele .. pisarad kippusid silma , kuid üritasin tugev olla . Kui teda enam näha ei olnud pöörasin nukralt ümber ja läksin koju .
Langesin voodisse pikali ja paratamatult hakkasid pisarad voolama ..... lihtsalt lamasin ja nutsin . Olin niimoodi juba peaaegu unne vajunud , kui mu telefon hakkas piiksuma . Sms... Olgerilt "Hei musi , armastan sind tohutult palju . Sinuga veedetud aeg oli parim , juba präät igatsen sind kohutavalt . Tea et sa olid parim mis minuga üldse juhtuda võis Sa muutsid mu elu siin Eestis nii erakordseks ja kordumatuks .Armastan sind lõpmatult kuid pean minema . Sa ei kujuta ette kui palju tahaks ma siia Eestisse jääda , koos sinuga . Olla õnnelik ning saada veel õnnelikumaks . Armastan sind metsikult . Ole tubli tüdruk . ( LLL ) " Ei suutnud sellele kuidagi vastata , pikaajapeale mõtlesin teksti välja ning vastasin: " Tsau musi , ka mina armastan sind hullult palju . Tahan et sa oleksid seal kaugel õnnelik . Igatsen sind Niii kuradi palju , ma ei suuda leppida et ma sind enam ei näe . Sinuga veedetud aeg võrdub kvaliteetaeg (: Ole tubli ja loodan et sa ikka turvaliselt kohale jõuaksid ( LLL ) Jään igatsema ! " Uinusin .
Ärkasin hilja , toimetasin oma igahommikused toimetused ära ja lebotasin teleri ees . Järsku kuulsin telerist et oli toimunud lennuõnnetus . Paarituhandest inimesest oli surnud umbkaudselt seitsesada inimest . Mõned olid ka kadunud . Mul käisid sees külmavärinad . Otsisin närviliselt oma telefoni . Taskutes polnud , minutoas ei olnud , köögis ei olnud , elutoas ega isegi wc's polnud .Lõpuks peaaegu juba närvivapustust saades leidsin selle venna toast ," ei tea kuidas see sinna sai . " Sel polnud tähtsus enam . Avasin näpuluku ja otsisin kiirelt välja Musi numbri ning helistasin talle . Peale pikka kutsumist ta õnneks vastas . Suur oli kergendus tunne , kui sain teada et Olger ei viibind selles lennukis . Ta lennuk pidi väljuma alles kahe tunni pärast .
Vaatasin telerit edasi , kuid vajusin mõtteisse . Kõigil nendel inimestel kes õnnetuses surma sai oli ju kuskil keegi ,kes neid armastas ja neist hoolis . Niii kuradima kahju neist . Neil pole enam oma kõige armsamat inimest . Minu kaotusvalu oli sellega võrreldes väike . Ma võin Olgerile alati helistada või e-maili saata või mida iganes . Kuid nemad ei saa enam oma kadunukestele kirju saata , ega helistada . Nad ei näe enam teineteist kunagi .... jube .
Vahetasin riided ning sättisin välja minekuks ennast korda . Pidin Krisliniga kokku saama , sest mida sa ikka poole tunniga ära räägid , kui pole näinud teineteist mitu nädalat jutti . Nii palju on ju rääkida .
Jõudsin väljakule , tervitasin kõiki ,seal olid ka Kristjani sõbrad -Kalle , Jüri ja Hannela . Viisakusest kallistasin neidki, ning seadsime Krisliniga sammud pargi poole . Istusime seal rohelisele murule ja muudkui jutustasime üksteisele mida me kuulnud , ning mida me teinud . Kuna meie jutt ei saa kunagi otsa , mõtlesime peale kolme tundi rääkimist , väljakule tagasi minna . Kõik olid kohal , kuid ikkagi ma tundsin et on kuidagi tühi ,siin ei ole kõik kes peaksid . Olger oli ju puudu . Deem kuidas ma teda ikka igatsen . Tuju langes poolevõrra , kuid üritasin teistega kaasa rääkida ning kasvõi hetkeks Olgeri unustada .
Kuna olin hästi natuke eemal kui teised , tulid Kristjani sõbrad mind lõbustama . Kalle tundus kõige jutukam . Imelik oli aint see et ta uuris väga palju minu ja Olgeri kohta , kuid endast ei rääkinud eriti . Mõtlesin et äkki ta ongi selline , küsija tüüp . Võib-olla talle ei meeldigi endast rääkida , ega ma ei hakkand eriti pinnima ka . Küll ta kunagi endast ka räägib .
Tunni ajaga oli mu tuju uuesti tõusnud . Ma vist meeldin sellele Kallele . Ka tema on hea sõber . Poisiks ma teda ei tahaks , mitte et tal midagi viga oleks , lihtsalt -pole minu maitse . Hiljem saatis mind ilusasti koju , ukse ees veel embas kõvasti ja lahkus . Ma ikka veel ei saa üle . Äkki ta ongi selline , aga ta olek on kuidagi kahtlane ja kõhedust tekitav . Ta vaatab mind sellise natuke jubeda pilguga . Iseenesest tundus tore inimene . Üritan sellest halvast olekust mitte välja teha ja keskenduda rohkem temale .
Niimoodi igapäevaselt suhles ta minuga mitu nädalat järjest , igaõhtu saatis koju . Väljakul hoidis ennast alati minu läheduses , Püüdis minuga kõikkidel teemadel kaasa rääkida . koos olles rääkisime pikalt , teemasid meil jätkus . Lõpuks suutsin teda ka endast rääkima panna . Nii sain aru et ta oli väga tore poiss. Tegeles spordiga , ja puha .Sügaval südames krippeldas ikkagi see imelik olek , aga ajapikku et teind ma sellest enam niisuurt numbrit .

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!