Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Kahtlane värin 1 (0)

27.08.2009 19:49, x147 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Ärkan . Vannun endamisi sest see tunne , - see jube , pea , maailma kõige jubedam tunne mis ma tundnud olen , on tugevnenud . Kuid järsku vaibub . Väljun oma toast . Olen vaikselt , kuid kuulen kuidas keegi hingeldab , liigun köögipoole . Ema .... Ta nutab , märkab mind , ning pillib veel hullemini edasi . Üritan tore olla ning teda lohutada . Ma ei tea veel milles asi kuid ma lohutan teda , küll ta räägib . Jutustasin et kohe on kõik korras , te ta peaks natuke magama , võiks pärast veel jalutada , päikseline ilm on ju , - järsku tuli meelde isa. " Emme , ka isa tuleb ju homme koju . Siis on kõik korras . " lohutasin teda . Ma ei mõista , ta oli juba peaaegu rahunenud , kuid nüüd puhkes ta veel hullemini kui ennem nutma . Nüüd mul lihtsalt oli vaja teada , milles asi . Ma küsisin emalt otse , ilma keerutamatta , -mis viga . Ta püüdis kõigest väest , vaatas oma äranutetud silmadega otsa ning podises oma kurva suuga ,: "Madis ... Ta ei tule enam koju , mittekunagi , ... ta sai auto õnnetuses - teel eestisse, surma . Poola kiirteel juhtus autoõnnetus . " muutusin kurvaks . See lollakas , juba tüütav tunne vaibus . Ma nüüd tean mis tunne see oli, -surm , ei midagi muud . Lohistasin ennast oma seapessa , istusin maha, " Mida ma nüüd teen ?? Kuidas me hakkama saame ?? Mida mu vend praegu teeb ?? Kas ta üldse teab ?? , Kas mul nüüd polegi isa?? , " mustmiljon mõtet . Jäin vist magama .
Ärkasin , käisin pesemas , ema oli nüüdseks ka vennale seda rääkinud , mõlemad vist pillisid . Ausalt öeldes ma ei teagi mis mul viga on , kuid ma ei nutnud . Liikusin õue , sain sõpradega kokku , jõin energiajooki , tuju oli lõbus , seda rõvedat tunnet ma enam ei tundnud , pigem oli kõik just hea . Õhtuks muutusin ikkagi kurvaks . Ma vist ikka igatsesin teda . Puhkesin nutma , mind püüti lohutada , kuid mis teha kui ma nii võimatu inimene olen et isegi lohutada mind ei suudeta . Läksin koju ... Nutsin .. Kaua . Jäingi magama , enese teadmatta , sest mõne ajapärast ärkasin rahulikumalt . Ma nägin õudne välja , kuid siis läksin magama ära , et mitte väga väsind välja näha . <--- Ärkasin , vandusin: ," Noo mida hekki , ma juba jälle näen sellest und . " Ma ei saa lihtsalt nii . Juba mitmes kord . Mu isa surm mõjutas vist mind väga . Tegelt ma ei teagi ju kui palju , kuid ma tean et mõjutas . Sellest ajast olen ma palju iseseisvam , ning täiskasvanum , ma ei mõtle enam nagu väike laps . Nagu öeldaksegi :. " See kelle juurest on surm läbi käinud , teab kui palju tegelikult elu väärt on! " Ma olen tihti mõelnud , kas mul on praegu elu parem, , pole sellele veel vastata suutnud , kui ma kunagi suurem olen , eks siis vastan endale . Elan praegu oma nooruse nii nagu vaja , ning siis kui ma piisavalt vana, hakkan sellel mõtlema . Isa surmast ma olen nüüdseks juba üle saanud küll , tegelt järele mõeldes , ma sain sellest väga kiirelt üle , juusiis olin ma juba noorena teadlik nendest asjadest .
Telefon helises , lõpetasin mõtisklemise. " Tsau musi , kus oled ?? " , küsis ta kiirelt ning jätkas "Ma tuleks sulle vastu , lähme väljakule , teised on juba seal !" mõtlesin , ning vastasin : " No olgu , sa võid liikuma hakata , ma sean end valmis ja tulen " Vahetasin riided , sättisin juuksed ning läksin välja . Olger ootas juba maja ees . Liikusime rahulikult väljakupoole . Vaikus .. Kõikjal vaikus , ainult meie , ja mitte kedagi teist . Tavaliselt me räägiksime või naeraks , kuid täna . See oli teistsugune . Ta oli vait . Ma juba vaikselt kardan seda kurdistavat vaikust . Ta näis kurb . Järsku ta küsis : " Mis sa teeksid kui ma lahkuks ?? " See küsimus oli valus , ma ei osand sellele vastata . Jälle vaikus . Kogusin julgust ... Kuid siis küsisin : " Okei , nüüd räägid kõik ära ! miks sa nii vaikne oled , midagi juhtus vä?? ja miks selline küsimus?? " Deem , ma vist ärritusid ,ma poleks nii järsku talt nii küsima , mul on imelik nüüd olla . Ta vastas :"Palun , teeme täna nii et midagi pole olnud , kõik on korras ja hea , ma ei saa sulle praegust seda rääkida , küll ma räägin selle sulle lähiajal ära . Ära põe , ma ei peta sind .. Ei kavatse ka . Ma ju armastan sind nii väga ." " No ma tahan teada mis jutt sul mulle on , aga ma ei käi peale , kuid rääki võimalikult ruttu see ära , eks !! Ja loomulikult armastan mina sind ka "
Teised lähenesid, juba eemalt hüüti: , "Tere noorpaar" meile tegi see ainult nalja , . Siin oli hea olla , ma teadsin kõikki , kõikk teavad mind , me oleme vabalt , teeme mis tahame , ja mis peamine meil on lõbus . Selle Olgeri jutu olen juba peaaegu ära unustanud , sest mul on ju praegu hea olla , mul ükskõikk kui halb see asi ka poleks , vähemalt praegu , ma teen kõik et temaga koos ilusalt aega veeta .
Õhtu oli väga soe , ning lihtsalt istumisest ei tulnud midagi välja , kõigil oli tungi midagi teha . Tuli mõte .... Lähme raksu . Niisii , pidime ootama kuni hästi pimedaks läheb . Puhusime juttu , rääkisime kõigest ja kõikkidest , vähemalt oli lõbus . Avastasime et nüüd on piisavalt pime . Hakkasime aiamaade poole jalutama . Kõik olid kuidagi lõbusas tujus . Mõni oli võib-olla midagi kergemat joonudki . Aiamaadel sattusime kiirelt ühe maasika peenra juurde . Kõik kükitasime maha , ning hakkasime kobamisi maasikaid noppima . Meid oli palju ja peenar sai põhimõtteliselt maasikatest tühjaks , niisiis teised peenrad jätsime tulevikuks , ning liikusime väljakule tagasi .
Kell oli palju ning tahtsin koju minna , olger saatis mind koju .
. Alati kui me kahekesi jääme ning me suudleme , teeb ta seda nii õrnalt . Ta oskab maailmas kõige paremini suudelda , vähemalt minuarust . See õrnus ... Lihtsalt nagu väike valge inglike .
Kell jooksis juba minuteid üle kolme .Pidin koju minema . " Musi , ma armastan sind tohutult palju , kuid see jutt ... Luba et sa räägid selle mulle kiirelt ära . Olgu see siis hea või halb ! " Ta vaatas mulle hetkeks sügavalt silmadesse ja lausus" Ma räägin selle sulle ausalt natukese ajapärast ,siis kui on õige aeg , eks !? , Ja loomulikult armastan ka mina sind metsikult , headööd , ja tudu hästi "

Autori kommentaar »

endale meeldib mu jutt tohutult .

Teavita ebasobivast sissekandest!

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima