Thirst # 3osa (2)

Päev peale operatsiooni oli olnud mul palavik. 40.8 kui olla täpsem. Paari päevaga söödeti mind rohte täis mu kehatemperatuur langes tagasi 36.6 peale. Kaks päeva püsis normaalne kehatemperatuur kuid neljapäevast oli hakanud see langema. Neljapäeval oli mu kehatemperatuur 35.7 mis arstide arvates oli mu praeguses seisundis üpriski normaalne, reedel oli mu kehatemperatuur 35.1 mis pani arstid muret tundma ja tänase ehk kena laupäevase õhtu seisuga oli mu kehatemperatuur langenud järsult langenud 32.9 mis sai olla vaid koomas inimesel või parimal juhul surnud inimesel.
Avasin oma alptopi mis mu õde oli siia mulle igavuse peletamiseks toonud. Viimased päevad oli mulle pakkunud huvi hooglest leitud artiklid: Daywalker ja Verelegendid. Mõlemad olid küll vampiiridest ,aga need olid põnevad ja aitasid peletada ideaalselt igavust.
Keerutasin ümber näppu oma loomuliku erk tumepunast juukse salku. Mu ema rääkis mulle kunagi ,et kui vanatädi oli tulnud mind kaks päeva pärast sündi vaatama oli ta peaaegu saanud südamerabanduse ,et mul olid olnud tumepunased juuksed. Ta olevalt löönud risti ette ja hakanud keset haiglat lugema pühavannet.
Muigasin mälestuse peale rahulolevalt. Kirjutasin google otsingusse ühe sõna mis mind huvitas: Daywalker. Avasin esimese lingi mis ette juhtus ja hakkasin seda lugema.
Extraordinary strength (Erakordne tugevus)
Extraordinary speed (Erakordne kiirus)
Extraordinary hearing (Erakordne kuulmine)
Extraordinary scent (Ebatavaline lõhn)
Extraordinary reflexes (Erakordsed refleksid)
Kuulsin kuidas keegi koputas mu uksele ja tõstsin pea ülesse poole ,et näha koputajat. Koputaja oli mulle tuttav, isegi väga. Tundsin ta ära. Ta oli see sama mees arst kes oli vaadanud tardunult mind mu operatsiooni ajal. Ta punakad-pruunid juuksed olid sorakil ja ta vesihallid silmad vaatasid mind.
<<Legendide põhjal on olemas maailmas umbes kümmekond daywalkerit.>>
Kissitasin silmi ja küsisin: <<Kust sa seda tead.>> Ta muigas rahul olevalt ja ütles: <<Vanaisa jutustas mulle kunagi legende ja kaasa arvatud vampiiri legende.>>
Kortsutasin kulmu ja küsisin: <<Oli asja ka?>> sulgesin oma laptopi ja asetasin selle valgele lauale.
<<Su perekond tahab sind näha ,aga arst arvab ,et sa pole selleks valmis ja mind saadeti sinu arvamust küsima.>> Mu silmad läksid särama nagu väiksel lapsel kes seisab kommipoe uksel ja vahib uusi komme.
<<Ikka tahan, palju neid on?>> See küsimus lipsas mul alati ülehuulte kui käis jutt minu perekonnast kes tahtsid tulla mind vaatama.
<<Sinu ema ja sinu väike õde kui ma ei eksi.>> Vastas ta tuimalt mulle oma tardunud olekus.
Naeratasin ja noogutasin kiiresti. Nägin kuidas ta kadus. Mulle polnud ikka veel kohale jõudnud kuidas ta tujud olid nii kiirest vahetunud. Algul oli ta sõbralik ja soe. Teisel hetkel oli ta külm, tardunud olekus ja tuim. Tal oli huvitav karakter.
Nägin kuidas mu väike blondipeaga õde sisse tormas ja istus mütsuga mu voodile. Ta pruunid silmad vaatasid mulle silma. Ta silmis oli alati mingi sära mis mõjus positiivselt.
Ta naeratas mulle ja otsis midagi oma taskust. Ta taskust ilmus lagedale hõbedast kett mille ta mulle ulatas sõnadega: <<Emme ütles ,et see on tegelikult su 19-nda sünnipäeva kink. Vanatädi Jenna valis selle.>>
Võtsin kaelakee oma õekäest ära ja vaatasin seda. Tundsin kuidas käsi mu ketti all hakkas valutama algul. Võtsin kiirelt vabakäega ketti käelt ära ja viskasin selle maha. Vaatasin enda vasakut kätt kus olin hoidnud ketti.
Mu nahale oli joonistanud ennast kõrbenud ketti jälg.