Ükskord kui ma käisin jalutamas hakkas üks koer mu järel kõndima.Alguses ma kartsin teda,aga kui ma mõistsin,et ta on ohutu,rahunesin.Ma kõndisin ikka edasi lootes,et pruun loomake oma koju läheb.Peagi jõudsin koju ja koer tuli ka minuga.Mu ema pidi just hamba arsti juurde minema ja minu üksi koju jätma.Märgates võõrast koera ei tahtnud ta mind üksi jätta.Mõne aja pärast mõistis ema koera ohutust,ning otsustas,et ma võin armsa loomaga koju jääda. Meie naabritel on ka koer ja peagi nad juba tutvusid üksteisega.Nad vaatasid,nuusutasid ja lõpuks ka mängisid.Umbes poole tunni pärast kutsus meie naaber oma koera ära ja ma jäin jälle koos "oma"loomaga õue.Aeg oli nii kaugel,et mul läks kõht tühjaks,ning me einestasime koos koeraga õues.Peagi olid meil kõhud täis ja me läksime jalutama.jalutasime mitu ringi ja pöördusime,siis tagasi kodu poole.Aiast sisse minnes möödusid meist joostes kolm poissi.See ajas looma närvi ja ta jooksis poistele järele.Ma hüüdsin mitu korda koera,aga ei midagi.Ma läksin kurvalt aeda,kui äkki ...