seiklus otse sõtta (8)

Läksin üheks ööks sõbra juurde sest ta vanemad olid reisil ja ta oli üksinda kodus.
Jäime juba magama ning varsti oligi hommik käes.
Ja kui me hommikul ärkasime ei olnudki me enam ta kodus vaid hoopis kuskil metsas...
Me olime nii ehmunud ,ja ei oskanud midagi öelda ..
Tõusime püsti ja mõtlesime ,et kuidas on see võimalik,
kui me ennast natuke kogunud olime hakkasime kodu teed otsima .
Hakkasime kõndima ,kõndisime ,kõndisime kuni jõudsime mingi jõeni .
arutasime et kuidas jõest üle saada ,kui lõpuks nägime et jõgi nägu vajus maa alla KUIDAS OLI SEE VÕIMALIK.
Olime ehmunud kuid kõndisime edasi ,kui olime täpselt selle koha peal kus oli ennem olnud jõgi ,järsku hakkasime vajuma tahtsime välja astuda kuid ei saanud sest olime kinni jäänud .
Me ei teadnud mida teha hakkasime siplema kuid siis me vajusime järjest kiiremini jäime paigale kuid vajusime veel kiiremini , sest keegi sikutas meid jalast ..
Äkki me kukkusime olime mõnda aega maas pikali..
Ning kui me ärkasime nägime ;et meie ümber toimus võitlus see oli nagu sõda.
ME OLIME SATTUNUD OTSE SÕTTA .
Ja siis ma nägin et keegi lõimu sõbrale mõõga selga ,see oli nii õudne mul tulid pisarad silma kuid ma tahtsin talle kätte maksta .
Tõusin püsti ja läksin kuid oli juba hilja ma kukkusin ja olin verega koos,sest keegi oli mõõga mulle selga löönudja oligi kõik.
Sõda kestis veel mitu aastat........

Autori kommentaar »