4# Not (6)

Mina, Lia, Meg ja Dani läksime järgmisesse klassi koos Louis´i ja Harryga. Keity tund hakkas teisel pool maja koos Nialliga. Liam ja Zayn läksid muusikatundi.
"Khm. Danielle?" köhatas Harry, kui olime kõik viimastesse pinkidesse maha istunud.
"Dani," ütles tüdruk kiiresti. "Kutsu mind Daniks."
"Olgu, Dani. Mida ma peaks tegema, et sinu kõrval oleva iludusega see tund koos istuda? Ka edaspidi, tegelikult."
Ma punastasin, kui Dani oma naerukil suuga mulle otsa vaatas ja upsakalt Harryle vastas.
"Mitte mingil juhul," vastas ta ja ma hingasin kergendunult.
Ma poleks suutnud kellegi nii kuumaga kõrvuti istuda ja arvestades Dani tundeid, siis ta solvuks kiiresti.
"Ma ei usu, et ta teab sind nii hästi ka veel, äkki oled mingi per.vert," naljatas Dani.
Harry muigas kavalalt minu suunas: "Ta teab mind päris hästi."
Ma punastasin jälle ja Dani puuris oma pilgu minu silmadesse. See tegi peaaegu et haiget.
Meg ja Lia, meie ees, olid seda kuulnud ning nad kõik vahtisid mind silmad suured. Ma teadsin, et neil on küsimusi. Harry turtsatas nende reaktisooni peale.
Tund hakkas ja õpetaja hakkas oma monoloogi pidama. Mitte keegi isegi ei kuulanud teda, vaid teesklesid kuulamist. Tegemist oli range õpetajaga, seega tema tunnis on jutt null. Vahest keegi küll sosistab sõbraga, aga õpetaja märkab seda ikkagi.
"Darcy, mis teil Harryga on? Ma mõtlen tõsiselt. Ta räägib sinuga sellisel... sek.suaalsel toonil. See on veider."
"See on Harry. Ta räägibki tüdurkutega nii. Selle tunni ajaga sain ma ainult tema iseloomust rohkem teada."
"Ikkagi, Darcy. Teie vahel oleks nagu mingi side või midagi."
"Ta on player," laususin valjemalt, et ta vait jääks.
Samal hetkel, kui ma selle välja ütlesin, pööras Harry pea minu poole ja tema silmades oli... valu? Pöörasin pea tahvli poole ja soovisin seal samas maa alla vajuda.
Terve ülejäänud päeva käitusin normaaselt nagu poleks midagi juhtunud. Midagi erilist polnudki juhtunud. Harry lihtsalt kuulis, kuidas ma teda playeriks kutsusin ja ma tean, et see tegi talle mingil moel haiget.
Dani ei olnud minu peale pahane nagu ma olin oodanud, vaid suhtles minuga sõbralikult ning oli seltsiv nagu alati. Ilmselt sai ta aru, et minu ja Harry vahel pole midagi.
Me ju alles kohtusime.

Olime Megi juures basseinis ja lebotasime ujumismadratsitel, päevitades.
"Seega, Darcy," alustas Lia ja ma teadsin, mis sealt tuleb. "Mis sinu ja Harryga on?"
"Paistab nagu oleksite te juba vanad sõbrad," lisas Keity muiates.
"Mis teil kõigil on sellega? Palun, lõpetage! Ma nägin teda täna esimest korda oma elus. Ma ei tea miks ta mulle külge lööb, okei?"
"Darcy," alustas Meg.
"Mida?! Mis on?!" hüüatasin talle päikse prille peast võttes.
"Ta on juba oma pilkudega ära öelnud, et sa oled officially tema oma," kehitas Meg õlgu, kuid muigas seejärel. "Pealegi ma kuulsin, et ta sosistas midagi Zaynile ja seal kordus sinu nimi mitu korda."
"Ma just nägin sinu silmis välgatust," naeris Keity. "Ütle, et ta meeldib sulle."
Oleksin peaaegu madratsilt maha kukkunud.
Viimati, kui mulle keegi mulle meeldis, oli see olnud Greg paar aastat tagasi, aga ta tegi mulle kõvasti haiget ja ma ei unusta seda kunagi. Kuidas Keity suutis mulle seda praegu öelda?
"Oh," sõnas ta vabandavalt, kui mu tujumuutust märkas. "Anna andeks, ma poleks pidanud."
Kõik teised jäid vait ja mulle tundus nagu hoiaksid nad hinge kinni, ooatamas, et ma teeks midagi, mis neile tundus tõenäoline. Ma tõesti tahtsin Keity ära süüa!
"Vahet pole," panin pea tagasi madratsile ja toppisin päikseprillid pähe.
Mõned pisarad ujusid mu silmades, aga ma totaalselt ignoreerisin neid ja need ei pääsenudki valla minu õnneks.
"Anna andeks," sosistas Keity omaette, kuid ma kuulsin teda ikkagi.
"Hei, kuulge, Lou juures on täna pidu, kui te ei unustanud!" hüüatas Lia, tuues mind reaalsusesse.
"Lou? Niiet, me läheme juba hüüdnimede järgi, mh?" kergitas Keity kulmi.
Lia põsed tõmbusid sellepeale roosakamaks.
Tõttasin Liale appi, ütlesin: "Me peaks varsti minema hakkama. Me ei taha ju heast peost ilma jääda."
"Ma usun, et keegi ei jätaks minemata," märkis Dani.
Nõustusime temaga.

Louis´i maja oli suur ja juba eemalt oli näha eredalt valgustatud basseini. Hoolimata sellest, et peo päris alguseni oli veel pool tundi, oli juba pidu täies hoos.
Leidsime endale joogid. Teised läksid tantsima, Dani rääkis eemal Liamiga, kes paistis vestlusesse väga süvenenud olevat, seega otsustasin neid mitte tülitama minna. Istusin ühe kõrge puki peale ja vaatasin, kuidas inimesed ümber basseini tantsisid. Tantsiti ka basseinis.
Ma tegelikult soovisin ära minna, sest pärast Gregi mainimist oli mu lõbus tuju täiesti kadunud. Ma arvasin, et ma olen tema peale mõtlemise lõpetanud, kuid nüüd hakkasin ma teda vaid igatsema ja see ajas mu sisemuse põlema. Ma peaks teda vihkama, kogu südamest, et ta mind ära kasutas.
"Paha tuju?" kuulsin häält ja mul läks hetk aega, et aru saada, kes see oli.
Ma ei tõstnud pilku: "Tore sind ka näha."
"Mis on, printsess? Keegi tegi sulle haiget?"
"Palun, Harry," oigasin. "Ära kutsu mind nii. Mul pole rohkem küsimusi tüdrukutelt vaja, okei?"
Poiss naeris, niiet ta lokid võbelesid: "Naljakas, kui atraktiivne ma olen."
"Nad ei ole sinust sisse võetud, mitte igaüks pole," vaidlesin ja ta näitas mulle keelt.
"Sa lihtsalt oled kade, et sa pole sama hea kui mina." Ta suunurk tuksatas.
"Harry," ütlesin manitsevalt ja ta purskas naerma.
"Ma tegin nalja, printsess, me oleme samal tasemel," naeris ta edasi ja ma avastasin, et ma nautisin tema naeru kõla.
"Kas sa soovid tantsida?" küsis ta mu kätt õrnalt puudutades.
Raputasin pead ja võtsin viimase sõõmu oma topsist.
"Mida ma saaksin teha, et su paha tuju üle läheks?" küsis poiss silmi hõõrudes.
"Vii mind siit minema," palusin.
"Lähme lihtsalt tuppa," võttis ta mu käest kinni ja me sisenesime Louis´i hiiglaslikku majja. "Ma võin sulle oma tuba näidata."
"Sul on siin oma tuba?" küsisin imestunult, tõmmates käe tema omast.
Ta paitsis hetkeks solvunud, kuid vastas mulle naeratusega: "Ka Niall, Liam ja Zayn elavad hetkel siin, aga peamiselt on see ikkagi Louis´i maja. See on tema ostetud."
"Tunnete te üksteist kaua? Ma mõtlen, kas te tunnete kõik üksteist sama kaua?"
"Mina ja Lou kasvasime koos üles, oleme olnud parimad sõbrad alates minu sünnist. Nialliga kohtusime me lasteaias ning Liami ja Zayniga kohtusime esimeses klassis. Me oleme kõik nagu vennad. Me jagame kõike... peaaegu kõike."
Kas ta mõtleb seda, et ta ei jagaks oma tüdrukut? Ma hakkan vaikselt uskuma, et ta on mind juba omastanud. Ta reaalselt vaatab nagu ta sööks mu kohe ära.
"Mida sa mõtled? Sa paistad keskendunud," kõneles Harry vaikselt.
"Lihtsalt mõtlesin kõik korra üle, lihtsalt... niisama," valetasin ja ta noogutas.
"Harry," sosistasin.
"Ma teadsin, et midagi on," naeratas poiss võidukalt.
Ma võtsin ta käsivartest kinni ja vaatasin talle tõsiselt otsa nii kaua kuni naeratus tema huulilt kadus.
"Mis on, printsess?"
"Keity tuletas mulle täna kogemata meelde poissi, kes kasutas mind ära ja tegi mulle väga palju haiget ning mul on raske ta unustada..." rääkisin vaikselt ja ma tundsin, kuidas ta lihased pingule tõmbusid. "Kas sa, palun, ja ma vannun, et ma ei käse sul seda teha, kui sa ei taha... Kas sa lihtsalt suudleksid mind?"
Harry vaatas imestunult mu silmadesse, kuid nõjatus kohe lähemale ja surus oma pehmed kuuled minu omadele. See tunne oli hea, et ma peaaegu unustasin, kus me olime.
Ta eemaldus ja vaatas rahutult mu vesistesse silmadesse. Ma ei tundnud enam nii suurt igatsust Gregi vastu, kuid kohe, kui sellele mõtlesin tuli valu tagasi ja ma hakkasin nutma. Otse Harry ees.
Ta haaras mu oma embusesse ning sosistas ilusaid sõnu nagu "printsess" ja "kallis" mulle kõrva.
Panin oma peenikesed käsivarred talle ümber Harry ning pigistasin tema külgi. Arvan, et see tegi haiget, sest ta oigas õrnalt.
"Anna andeks," sosistasin pisarates.
"Mille pärast sa vabandad? Sa ei teinud midagi." Ta nõjatus eemale, et mulle silma vaadata ja naeratas arglikult.
"Darcy, ma olen sunnitud sind veelkord suudlema."
Naeratasin nuuksudes ja noogutasin nõustuvalt. Mida ma ometi tegin?
Seekord surus ta oma huuled tugevamini vastu minu omi ning ma ahmisin õhku, kui ta keel mu huuli puudutas. Ta kasutas võimalust ning libistas oma keele mulle kurku.
"Oh, vabandust, ma ei tahtnud segada," ütles keegi minu selja taga ja me eemaldusime Harry´ga kiiresti üksteisest.
Nialli silmad põrnitsesid meid kahtlustavalt.
"Aitäh," sosistasin Harryle, tegin talle veel põsemusi.
Lahkusin majast, naeratades nõrgalt Niallile, kes mind silmadega kergelt jälgis ning kadusin rahvamassi õues.
Esimene kord, kui ma Harryt kohtasin ja me oleme juba kolm korda suudelnud...