koobas.hobune.stream
Thirst # 11.osa (1)
Tundsin kuidas Ethan enda käed mu õlgadele asetas ja mind vastu suudles. Järsku muutus ,aga kõik. Ethan tõukas mu eemale ja ma maandusin valgele nahkdiivanile mis maandumisel katki prõksatas. Kuulsin välisukse kiiret avanemist ja sulgumist.
Oigasin valust. Tundsin kuidas tuul üle mu näo libises ja sasis mu juukseid. Ma ajasin ennast istuma ja nägin Betty trepil istumas. Ta hoidis käes klaasi mis oli peaaegu ääreni verd täis. Nägin kuidas Betty suud krimpsutas ja ütles verd lonksates: <<Halb käik amigo, muide see diivan oli tal üks väärtuslikumaid esemeid. See oli pärit 19 sajandist.>> Vaatasin Bettyle vihaselt otsa ja tema ainult naeratas selle peale. Tõusin vihaselt püsti ja lonkasin vaevaliselt kööki. Avasin sealse külmkapi. Vaatasin kapi, see sisaldas vaid paari üksikut AB-positiivset ja ühte 20 sajandi viskipudelit. Haarasin viski pudeli järgi käega. Keerasin korgi maha ja võtsin paar lonksu. Virutasin ukse kinni ja lonkisin trepile kus Betty istus. Astusin kahest kriuksuvast astmest ülesse ja vajusin Betty kõrvale istuma. Kuulsin kuidas Betty rüüpas enda 0-negatiivset. Krimpsutasin suud ja võtsin lonksu viskit.
<<Mida kurdatit sa tegid väike lita?>> Küsis Betty tavalisest magusama häälega. Togisin teda korra ribidesse ja naeratasin talle vihaselt vastates ta küsimusele küsimusega: <<Miks Ethan vihastab kui küsin temalt Antonia kohta ja miks ta mind vastu suudles kui ta sellel hetkel vihkas mind siin maailmas kõige rohkem?!>>
Betty suured sinised silmad põrnitsesid mind ja ta ütles anuval toonil: <<Palun ütle ,et sa ei küsinud temalt Anna kohta ja miks kurat sa teda suudlesid!?>> Rüüpasin mõtlikult lonksu viskit ja vaatasin seejärel Bettyle silma. <<Jah ma tegin midagi lolli ja see loll oli Antonia kohta küsimine.>> Betty lasi enda verisel tassil maha kukkuda. Nägin kuidas verine klaas purunes tuhandeteks väikesteks veristeks kildudeks. Nägin kuidas ta surmkahvatu käsi oli saanud veriseks js ta ohkas. <<Ta armastab või no õigemini armastas Annat...>> Betty osutas minu kaelas olevale Apatši pisarale. Ta raputas pead endamisi ja jätkas: <<...see Apatši pisar kuulus Antoniale. See kuulus sinuga väga sarnasele vampiirile ja Daywalkerile.>> Tundsin kuidas viha minus kerkis. Ma tundsin raevu millist ma polnud ennem tundnud. Viskasin täiest jõust viski pudeli vastu seina.
<<Ta peab mind Antoniaks?!>> Nähvasin ma vihaselt. Kelleks Ethan ennast midas või hoopis kelleks Ethan mind pidas?
<<Sa meenutad talle väga Antoniat, isegi väga ,aga sinu loomus erineb temast käigu põrgu teie samasugused punased juuksed ja värvi muutvad rohelised silmad ,aga sina pole tema!>> Kuulsin Betty ütlemas. Pühkisin enda pisarad ära särgi varrukaga ja nuuksatasin kurvalt. Mulle hakkas tunduma aina rohkem ,et ma sarnanen väga Annaga ja et Ethan on aina vanem kui 500 aastat.
Nägin kuidas Betty naeratas ja ütles: <<Mina Elizabeth Therese Trude sündisin aastal 586 ja surin aastal 592. Ethan Willem Trude sündis aastal 583 ja suri Rooma kõledal põiktänaval aastal 592. Me elasime Ethaniga Itaalias, vaeste inimeste osas keskaja algul. Mu isa oli tööline keraamikaühingus ja mu ema oli kodukana, mina veetsin ööd baaris end täis juues ja päevad end kaineks magades ,et saaksin öösel uuesti juua. Ühel õhtul baarist koju tulles saingi endale selle needuse külge ja muutsin ka Ethani needuse kandjaks...>>
Nägin kuidas Betty peatus ja krimpsutas kurvalt nägu. Ta pühkis enda silmanurgast ära pisara mis hakkas voolama. Betty naeratas hoolivalt ja jätkas: <<... mu teine vend suri samal ööl kui ma muutsin Ethani. küllap Ethan ta tappis.>> Nägin kuidas sellest rääkides Betty meeleolulanges ja ta tõusis püsti. <<Head koidikut Cara.>> Ta naeratas ja kadus trepist ülesse. Tundsin esimest korda väsimust oma uue elu jooksul. Tundsin kuidas väsimus mu üle võimust võttis ja ma jäin magama trepile.
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
kuid ma ei lugenud