Valikud: 5 osa (7)

Jooksin nii kiirelt läbi metsa nagu jalad võtsid. Ma ei tea mille eest või kelle eest ma jooksin ,aga lihtsalt üks hetk olin lagendikul. Mu nägu paitas päikesepaiste. Ma ei uskunud oma silmi, see ei saanud võimalik olla. Lagendiku teises nurgas oli mu isa, isa kes oli juba aastaid surnud olnud seisis nüüd lagendikul, käed ette sirutatud ja tahaks mind kallistada. Jooksin tema juurde ja kallistasin teda. <<See on ju kõigest unenägu.>> Ütlesin ma nuuksudes. Ta vaatas mulle silma ja paitas hellalt minu pead öeldes: <<Miski pole võimatu kui sa seda usud.>>
Järgmisel hetkel seisin ma keset põlenud parki. Mulle hakkas silma loosung: "Sa pole ainuke nag..."

Ärkasin õhku ahmides ja kordasin endale ebakindlalt: <<See oli kõigest uni, see oli kõigest uni.>>
Ajasin ennast voodis istuma ja võtsin käe pealt sideme ära. Viskasin läbi verise sideme prügikasti ja vaatasin käe peal olevat haava. See oli mädanema läinud. Krimpsutasin vaatepildist suud ja läksin kööki. Võtsin laualt hunnik salvrätte ja vormisin need mingiks ovaalseks palliks. Avasin viina mida olin kasutanud eile haava puhastamiseks ja valasin natuke salvrätikute peale.
Haava puhastades oleksin mitu korda tahtnud karjuda või küüntega köögimööbli ära lõhkuda. Viskasin salvrättit prügikasti ja otsisin köögist suure plaastri. Panin plaastri haavale peale ja vaatasin kella. <<10. 34, mul on veel poolteist tundi sega enne kui pean tööle minema.>>
Vaatasin ema kes ikka diivanil veel magas end kaineks ja ohkasin. Läksin vannituppa ja käisin kiirelt dušši alt läbi, pesin hambad ära, kammisin juuksed sirgeks ja panin need hobusesabasse. Lisasin ripsmetele natuke ripsmetušši ja vaatasin peeglisse ning ütlesin: <<Okei. Ma olen peaaegu korras.>>
Krimpsutasin suud ja lahkusin vannitoast, oma tuppa. Panin selga oma pruunid tööriided ja võtsin kapist endale jakki. Sorteerisin oma koti läbi enne minekud, võttes välja ja asendades sealt mõned asjad. Läksin kiirelt köögist läbi tehes endale ühe võileiva mille sõin kohe ära. Sammusin esikusse panin endale jalga enda kõige hinnalisemad aukiluks kulunud ketsid ja heitsin korra pilgu diivanil magavale emale. Naeratasin rahulolevalt ja lahkusin.