Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.
Veebimeedia võidukäik on muutnud pealkirja uudisloo tähtsaimaks osaks. Eriti just tasuta erameedias sõltub väljaande käekäik klõpsude arvust. Seetõttu jätavad ajakirjanikud erinevatel viisidel pealkirjadesse lünki, mida lugeja saab täita ainult pealkirjal klõpsates, kirjutab eesti keele instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.
Algoritmid ja arvutiprogrammid saavad inimesi valeuudiste märkamisel aidata, kuid iga veebiruumis nähtava vale paljastamiseks läheks tarvis inimesega võrreldavat tehisintellekti. Samal ajal võib viia väärinfo automaatselt veebist eemaldamine viia kergesti sõnavabaduse ja demokraatia piiramiseni, leiavad arvutiteadlased.
Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.
Kvaliteetse info tarbimine on tänapäevases ühiskonnas sama oluline nagu oskus teada, milline toit on tervisele kasulik või kuidas teha trenni. Paraku ei ole enamik inimestest sugugi kursis tervisliku infodieedi nõuannetega ja laseb endast valimatult läbi igasugu infojama.
Meediapädevuse nädalal on mõistlik mõelda selle üle, kas info, millega te kokku puutute vastab tõele, on tegu valega või on selles infos korraga nii tõtt kui ka valet.
Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
koobas.hobune.stream
