"Eks kriitika ja ettepanekud käivad kogu aeg mõlemas suunas. Kes tahaks näha rangemaid piiranguid, kes tahaks näha leebemaid piiranguid. Mina jään siin alati sellist tasakaalu otsima ja minu seisukoht on see, et kui ühiskonnas pole rahul need kõige kangemate piirangute ihalejad ja pole rahul need kõige liberaalsemad koolkonnad, siis me järelikult oleme õigel teel," ütles Kiik pressikonverentsil.

"Tuleb reageerida vastavalt olukorrale, vastavalt prognoosidele. Hetkeseisuga valitsus alles kehtestas täiendavad piirangud, mis algasid sellest esmaspäevast. Nende mõju me veel ei tea. Meil on näha üksikute päevade nakatumise numbrid, on teada reoveeseire uuringu tulemused, mis hetkeseisuga ükski ei anna indikatsiooni, et toimuks selline lausplahvatus või oleks vajadust väga jõuliselt senised kehtestatud piirangud ringi vaadata. See vajadus võib ilmneda, aga see peab põhinema reaalsetele andmetele ja prognoosidele, mitte naaberriikide tegevusele," lisas minister.

Kiik tõdes, et Lätis ja Leedus on tõesti mindud rangemate piirangute teed, aga Eestis ei pruugi see olla hetkel põhjendatud.

"Võib öelda, et olulisem, kui piirangute karmidus, on nende järgimine, nende arusaadavus elanikkonnale, nende selgitamine. Ma arvan, et praeguste numbrite juures ja praeguste värskelt langetatud valitsuse otsuste juures minna seda n-ö vinti peale keerama ja mingeid täiendavaid otsuseid tegema vahetult enne aastavahetust Eesti ühiskond ei mõistaks," rääkis Kiik.

Pigem tekitaks see tema sõnul protesti, arusaamatust ja ka heidutaks piirangute täitmist. "Anname siiski võimaluse nendel meetmetel tööle hakata, nende meetmete mõju hinnata, läbi reoveeuuringu, läbi igapäevaste nakatumiste näitajate, läbi testimise kui ka läbi Tartu Ülikooli seireuuringu. Juhul, kui see vajadus ilmneb, siis loomulikult peab valitsus olema valmis liikuma ka lisameetmete suunas, aga ma väga loodan, et seda teed minna ei tule," märkis ta.

Kiige sõnul saab piirangute kasutamine olla vaid ajutine lahendus teatud perioodiks, et vältida tervishoiusüsteemi ülekuumenemist.

Läti valitsus teatas teisipäeval, et kehtestab komandanditunni ja pikendab eriolukorda 7. veebruarini. 30. detsembrist kuni 4. jaanuarini ning 8. ja 9. jaanuaril on inimestel keelatud kodudest lahkuda kella 22 ja 5 vahel.

Leedus on kehtestatud kõikjal, ka tänavatel maskikohustus, pühade ajal pandi üles teetõkked ja suleti maakonnapiirid.