Aasta lõpp on kohe käes ja nii mõneski peres tähendab see ka erinevate jookide tarbimise kasvu. Venemaal on uut aastat ikka tervitatud šampusega, kuid samuti viinaga.

Viin on üldse Venemaal märgilise tähendusega nähtus. Kuskilt lugesin, et Läänes seostatakse lambist küsimisel Venemaad kolme sõnaga – borš, viin ja kaaviar. Borši osas käivad muidugi vaidlused, et kas see on Ukraina või Venemaa või hoopis Leedu geograafilise tähisega toode. Viinaga on samuti kübeke vaidlusi, eelkõige Poola ja Venemaa vahel.

Kuid aegade algusesse minnes tuleb tõdeda, et olemasolevate andmete kohaselt toodi viin Venemaale siiski sisse, enne seda joodi lahjemaid kääritatud jooke. Ja alkohol kui selline oli kindlasti osa eluviisist. Vürst Vladimir, kes tõi Venemaale ristiusu, seisis ju ka mitme religiooni hulgast ühe valimise ees ja näiteks islami hülgas ta põhjusel, et see ei anna inimesele joomisrõõmu.

Algselt ei nimetatud viina mitte viinaks, vaid kasutati muid termineid. Poolas on viina aetud juba varasest keskajast ning sealt on see ilmselt ka Venemaale jõudnud. Kuid nimetati seda pigem "gorzalka", nagu Ukrainas "horilka" elik midagi põletavat tähistava terminiga. Ja algselt oli viin siiski meditsiinis kasutatav jook, mida see paljude jaoks tänini on.

Venemaal läks viin massilisse tarbimisse tsaar Ivan Neljanda ehk Groznõi ajal, kuna tsaar nägi, et tema poolt vallutatud Tatarimaal Kaasanis andis alkoholi müük riigikassasse tublisti tulu ja seetõttu avati tema käsul aastal 1553 Moskvas esimene trahter. Varsti oli neid hulgi, tegemist oli puhtalt joogikohtadega, kus ei pruukinud isegi laudu olla.

Tsaar andis korralduse ajada inimesi kõrtsi peaaegu et sunniviisil, et nad seal oma rahakese maha jooksid ning et riigikassa sellelt oma tulu kätte saaks. Kõrtsidele anti ka teatav privileeg – nimelt ei olnud lubatud kõrtsis inimese arreteerimine ükskõik mis põhjusel, Kuid kui viimane kopikas ja võib-olla ka särk oli maha joodud ning sind kõrtsist välja visati, siis võis korrakaitse juba igaühe kinni võtta.

Tsaari-Venemaal olla eelarves alkoholimaksude osa olnud umbes 30 kuni 40 protsenti, seega vägagi arvestatav tuluallikas. Lisaks oli viin tsaaridele ka vahend külaliste või ka alluvate keelepaelte vallapäästmiseks. Sel otstarbel kasutas viina kuulu järgi juba Ivan Groznõi.

Rohkem on aga sellekohaseid viiteid pärit tsaar Peeter Esimese ajast. Peeter oli ka ise alkohoolik, kes alustas ja lõpetas päeva üldreeglina viina seltsis. Tema ajast on jutud niinimetatud trahvidest, mis määrati kohtumisele hilinenutele – trahv oli liiter viina, mis tuli ühe jutiga ära juua. Kuulu järgi ei pidanud nii mõnedki välisdiplomaadid tsaari joomasunnile vastu ja lihtsalt andsid otsad elik surid.

Vaat selline oli tol ajal diplomaadi töö eripära mõnes riigis. Sarnast taktikat olla hiljem kasutanud ka Stalin, kes ise tihti viina asemel lahjat gruusia veini jõi, kuid meeleldi kõik teised laua ääres olijad täis jootis, et kuulda otsekõnes, mida neil öelda oli. Ja tänapäevalgi olevat Venemaa võimud arvamusel, et kergelt purjus rahvast on lihtsam kontrollida kui tüütult kainet sootsiumit.

Ideaalne viin ja piirangud

Viina puhul on aga paslik märkida, et selle praeguses vormis joogi olla leiutanud Dmitri Mendelejev, keda küll rohkem tuntakse keemikuna ja Mendelejevi tabeli loojana. Nimelt leidnud Mendelejev, et kui segada liiter vett liitri piiritusega, ei ole tulemuseks sugugi kaks liitrit vedelikku, vaid pisut vähem, sest piiritus tõmbub kokkupuutel veega kokku.

Sellele avastusele pühendas Mendelejev ka oma 32. eluaastal kirjutatud doktoritöö, mille kaitsmise järel asus ta ideaalse viina elik vodka, elik "veekese" otsimisele. Tsaarivõim hindas teadlase püüdlusi ning nimetas ta ideaalse viina otsimisele pühendunud riikliku komisjoni juhiks.

Aastal 1884 sai Mendelejev patendi joogile nimega Moskovskaja Osobaja elik Moskva Eriline, mis kindlasti paljudele nõukaajal elanuile tuleb tuttav ette. See jook saigi Venemaal viina etaloniks, mis kehtib ka tänapäeval – viin on nisupiirituse segu pehme veega ja kangusega täpselt 40 kraadi. Sellise etalonvedeliku liiter peab 15 soojakraadi juures kaaluma 953 grammi.

Viinaetaloni looja, see tähendab Mendelejev ise, tarvitas tulivett harva ja soovitas ka teistele, et piirduma peaks päevas 150 grammiga ning sedagi ei tuleks korraga kurku visata, vaid limpsida lonkshaaval ning mitte külmana, vaid enam-vähem toatemperatuuril. Paljudele tarbijatele võib see tunduda muidugi täiesti vale soovitusena, kuid selline see paraku oli.

Venemaal on olnud ka mõningaid katseid viina joomist piirata. Näiteks Esimese maailmasõja puhkemise ajal kuulutas tsaar Nikolai välja kuiva seaduse. Meile lähemast ajastust on teada Juri Andropovi ja Mihhail Gorbatšovi katsed joomist Venemaal, või tollases Nõukogude Liidus, piirata. Viimatimainitute puhul tõi piirang kaasa suhkrumüügi järsu suurenemise, kuna kodudes hakati samakat ajama.

Nõukaajast ja sellele järgnenud perioodist on ka kurioosseid lugusid viinatehaste elust-olust. Nimelt olla mõnes tehases olnud lubatud töö ajal viina juua nii palju kui mahtus või õigemini, kui palju inimene kandis. Töölised võtsidki tööle kaasa mitte lõunasööki, vaid suupistet viina juurde. Keelatud olnud juua ainult ühte sorti viina, Posolskajat, mis kuulus eliitviinade hulka. Ja nagu lihtne arvata, kõik jõid loomulikult just seda…

Statistika olla näidanud, et meestöölised jõid end põhja kahe-kolme aastaga. 1990. aastatel oli ju vahepeal ka aeg, kui tehastel ei jätkunud raha palga maksmiseks ja töötajatele tasuti toodanguga, näiteks vetsupotte tootev tehas jagas palgapäeval neid potte ja siis vanaemad istusid kusagil maantee ääres, ees valik vetsupotte ja püüdsid neid mööda sõitvatele autojuhtidele maha parseldada või millegi vastu vahetada. Ja loomulik, et viinatehas jagas palgapäeval kastide viisi viina – mehed olla rõõmsad olnud, naised aga üldse mitte,

Viska viina, viltulõug

Venemaal olid lähiminevikus viinaaurude poolest tuntuimad tõenäoliselt Boris Jeltsini presidendiks oleku aastad. Kuid ega Jeltsin üksi silma torganud. Kasvas alkoholi tarbimine kogu riigis. Aastail 1991 kuni 1999 jõi keskmine vene mees aastas 34 liitrit puhast alkoholi, elik viina peale ümber arvestatuna oli see umbes üks pooleliitrine pudel päevas.

Võrdluseks, et aastal 2003 oli alkoholikogus 20,4 liitrit ja aastal 2016 üleüldse pelgalt 11,7 liitrit puhast alkoholi. Kuigi, kui täpsustada, siis meeste puhul oli 18,7 liitrit, lihtsalt naised viisid oma laiskusega elik 5,8 liitriga näidu sedavõrd madalaks.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et need ametlikud näitajad peegeldavad legaalse alkoholi tarbimist ega arvesta samagonni hulka. Praktika aga näitab, et kui majandusolud halvenevad, kasvab ka samagonni ajamine elik inimesed püüavad end odavamalt täis juua.

Tsiteerigem vene klassikut Venedikt Jerofejevit, teose "Moskva-Petuški" autorit. Ta märkis, et "kõik Venemaa väärikad inimesed, kõik talle vajalikud inimesed – kõik jõid nagu sead. Aga mittevajalikud, mõttetud inimesed, nemad ei joonud." Kuna viina joov inimene säilitab terve mõistuse. Noh, ei hakka siin klassikutega vaidlema, kuid meenub hiljuti Loomingu Raamatukogus ilmunud ukrainlase Sergi Žadani raamat "Depeche Mode", mis ei jää ka Jerofejevist sugugi maha.

Ja siia lõppu veel ka lõppeva aasta teadusuudistest. Nimelt avaldas ajakiri Time tänavuste parimate leiutiste nimekirja ning seal leidub ka viin. Ja mitte mingi nisu või kartuli värk, vaid hoopis veest ja CO-2-st aetud Air Vodka. Elik täiesti öko-möko värk, vähendab süsihappegaase keskkonnas ja sellisena väga positiivne kraam. Teadus ikka areneb, selle leiutise üle olnuks ka Mendelejev uhke.

Nii et, nagu vanarahvas ütles: "viska viina, viltulõug" ja "kui ei ole surmatõbi, leiab ikka viinast abi", kuid hoiatas "võta pits ja pea aru".

Viited lugemishuvilistele

• Водку тоже изобрел Менделеев | Мир | ИноСМИ - Все, что достойно перевода (inosmi.ru)
• Zaren & Wodka: So trank sich Russland regelmäßig in den Ruin - WELT
• How to Drink Vodka like a Russian an Excerpt from the New Book "Beyond the North Wind" by Darra Goldstein (thedailybeast.com)
• Air Vodka: The 100 Best Inventions of 2020 | TIME