Iisrael on saanud 3,2 miljonit doosi Pfizer/Biontechi vaktsiini ja teisipäevaks oli esimese süsti saanud pea pool miljonit inimest. Eesti sai Pfizerilt 9750 doosi ja kuigi ettevõte on lubanud edasipidi suuremaid vaktsiinisaadetisi, siis üle 11 000 doosi nädalas pole Eestil juurde lootust saada.

"Iisraeli tarned on olnud oluliselt kõrgemad kui Euroopa Liidu riikidel, võrreldes just rahvaarvuga, Iisrael on meist ka seitse korda suurema rahvaarvuga riik ja jõukam riik," märkis sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kiige sõnul sai Eesti nagu ka kõik teised Euroopa riigid Pfizerilt lubatust viiendiku võrra vähem vaktsiine. Ravimifirma on koguse vähenemist põhjendanud tootmisraskustega, aga õhus on küsimus, kas see on ka tegelik põhjus.

Kohaliku meedia teatel on Saksamaa kindlustanud endale lisaks Euroopa ühistellimusele veel 30 miljonit Pfizer/BioNTech koroonaviiruse vaktsiinidoosi. Ministri sõnul poleks olnud mõeldav, et Eesti oleks hakanud konkureerima Euroopa Liidu ühishankega, pidama lisaläbirääkimisi.

"Küsimus pole rahas, küsimus on selles, mis on Eesti riigi jõuõlg läbirääkimistel suurte vaktsiinitootjatega, kes teevad sadadesse miljonitesse ulatuvaid tehinguid, doose, mis tähendab miljardeid eurosid," ütles Kiik.

Eesti on otsustanud osta Pfizerilt lisaks 50 000 doosi vaktsiini, peale selle sai sotsiaalminister täna valitsuselt volituse veel 250 000 doosi ostmiseks. "Praegu on küsimus ajas. Kui on mõni vaktsiinitootja, on see Pfizer/Biontech, Moderna või mõni muu, kes saab Euroopa Komisjoni poolt müügiloa ja on valmis esimeses kvartalis suuremaid tarneid tegema, siis mul on volitus Eestio riigi nimel neid tehinguid sõlmida," ütles Kiik.

Eesti sõlmib lepingu vaid juhul, kui vähemalt pool sellest tuuakse Eestisse järgmise aasta kolme esimese kuu jooksul.

"Meil ei ole mõistlik osta varru või lattu doose, mis saabuvad alles sügiskuudel, kui selleks ajaks on Eestisse jõudnud sadu tuhandeid, võib-olla miljoneid erinevaid doose seitsmelt vaktsiinitootjalt," märkis Kiik.

Eesti jagas esimesed vaktsiinidoosid laiali haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste vahel. Põhja-Eesti regionaalhaiglas töötab 4500 inimest ning haigla sai 700 doosi vaktsiini.

"Kui me vaatame praegu Pfizeri vaktsiini, iga nädal jõuab kohale 700 doosi, siis me võiksime öelda, et tegelikult jaanuarikuu jooksul võiks regionaalhaigla töötajad olla vaktsineeritud," ütles regionaalhaigla juht Agris Peedu.

Et Eesti tervishoid koroonapandeemia jätkudes kokku ei kukuks, oleks vaja kindlasti vaktsineerida ka hooldekodude elanikud ja töötajad.

"Mulle jääb selline tunne, et veebruari lõpp ja märtsi algus on kindlasti see hetk, kus see laadung on piisavalt suur, et ka hooldekodud saavad kätte," ütles terviseameti juht Üller Lanno.

Järgmine partii koroonavaktsiini peaks Eestisse jõudma jaanuari esimese nädala keskel ning see on sama suur kui esimene. Edaspidi on Pfizer lubanud tarnida kuni 11 000 doosi nädalas ehk jaanuari jooksul peaks Eesti saama kokku 40 000 doosi.

"Need kogused on täna sellised, nagu meile antakse ning kui tuleb sealt Belgia tehasest rohkem, siis selle järgselt saame meie ka rohkem süstima hakata," ütles Lanno.

Jaanuari esimesel nädalal peaks müügiloa saama Moderna vaktsiin, kui suur kogus ja millal Eestisse jõuab, pole veel selge.

Kõige suurema lepingu on Eesti sõlminud Astra Zenecaga, mis veel ei ole esitanud müügiloataotlust. Ka seda vaktsiini manustatakse kahe annusena, 28-päevase vahega.

Müügiloataotluse eelhindamise staadiumis on Johnson ja Johnsoni ning Jannseni vaktsiinid, mõlema puhul uuritakse nii ühe kui ka kahe süsti varianti. Kumb jõuab kasutusse pole ravimiameti sõnul võimalik hetkel öelda.