Küsimusele, kas pärast järgmise aasta kohalikke valimisi võidakse hakata maakoole, mis pärast valdade ühinemist neli aastat sulgemismoratooriumi all olid, kinni panema, tunnistas Reps, et sellest ei ole ilmselt pääsu, kuna õpilaste arv maal väheneb ning paarikümne õpilasega koole ei ole võimalik hoida.

"Võib-olla 2022. aastal veel koole ei suleta, aga üldiselt pärast järgmisi kohalikke valimisi, järgmise kolme-nelja aasta jooksul, toimub kindlasti koolide ühendamisi oluliselt rohkem," rääkis ta. "Põhikoolivõrk muutub kindlasti olulisel määral," lisas Reps.

Tema sõnul oleks üheks võimaluseks, kuidas seniste väikeste maakoolide hooned tühjaks ei jääks, selles, kui neid hakkaks kasutama eakate ringide ning huvitegevuse jaoks, lasteaedade ja hooldekodude või päevakeskuste tarbeks. Mõnel pool võib nendesse tekkida ka kogukonnakool, aga seda siis 4-6-klassilisena.

"Kui seni olid paarisajakohalised koolid, kus praegu õpib paarkümmend õpilast, poliitilise moratooriumi all, siis ükskõik, mida lubatakse - midagi muutub kindlasti," rõhutas Reps.

Tema sõnul näitavad analüüsid juba rohkem kui kümme aastat, et maal välja arvatud Harjumaal ja Tartu ümbruses elanikkond väheneb ning koolis käivaid lapsi jääb vähemaks.

Rääkides koroonakriisi põhjustatud distantsõppe mõjust Eesti noortele, rääkis Reps, et ehkki Eesti on suutnud selles olukorras maailmaga võrreldes suhteliselt hästi hakkama saada, on ka meil on mahajäämus kolmandik kui mitte rohkem.

Abielu rahvahääletusest

Rääkides abielu rahvahääletusest, mille opositsioon on lubanud riigikogu obstruktsiooniga seisma panna, tunnistas Reps, et koalitsioonil ei ole head plaani, kuidas sellest üle saada. Tema hinnangul võiks selle suhtes küsida riigikohtu arvamust.

"Lühidalt öeldes - ei. Oleme vaaginud mitmeid võimalusi ja suure tõenäosusega on üks võimalusi see, et see teema juriidiliselt läbi analüüsida," vastas Reps küsimusele, kas koalitsioonil on olemas lahendus, kui Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid rahvahääletuse eelnõule menetlemist mitte võimaldavas mahus muudatusettepanekuid esitavad. Mulle kui juristile meeldiks, kui riigikohus annaks olukorrale oma arvamuse, tunnistas Reps.

Koroonaga toimetulekust

Rääkides sellest, kuidas valitsus töötas koroonakriisi ajal, tunnistas Reps tohutut töökoormust, kuid lükkas tagasi väite, et see võimaldas valitsusel lihtsamalt EKRE poliitikute tekitatud skandaalidest üle saada.

"Ma ei ole kordagi tundnud, et koroona oleks kas ettekääne või võimalus millestki muust üle vaadata. Pigem vastupidi - ta on võtnud väga palju töötunde, aga mõistetavalt. Kõrvalt vaadates võib-olla ei saanudki aru, mida me seal tundide- ja öödeviisi tegime, aga annaks jumal, et seda kunagi kordama ei peaks. Ma pean tunnistama, et olles ema, oli üsna raske olla kogu aeg eemal. Muidugi oli see väga raske aeg," rääkis endine valitsuse liige.

"Aga kui tulla koroonakriisi võimaluste juurde, siis üks asi on see, et ta on õigustanud antud koalitsiooni. Ja põhjus pole mitte skandaalides, vaid selles, kuidas me majanduses oleme väga raske olukorraga toime tulnud," leidis Reps. Tema sõnul on Reformierakond tõenäoliselt praeguseks oma vaateid muutnud, aga veel üsna hiljuti pooldas see partei majanduses kokkuhoidu ning oleks raskused pigem inimestele ja ettevõtetele kandnud. "Seekord me oleme kriisist välja tulnud väga palju laene võttes, oleme tõstnud oma laenubaasi, aga peame endiselt tunnistama, et oleme Euroopa madalaimal tasemel ja kõik teevad seda. Loomulikult tuleb siis juurde ka Euroopa väga helde majanduspakett.Nii, et majanduse poole pealt oleme sel korral käitunud hoopis teisiti," rõhutas ta.

"Aga inimliku poole pealt - kõik see mis on välja öeldud, ei ole kindlasti Eestit investeeringute mõttes väga palju toetav," lisas Reps EKRE poliitikute vastuolulisi väljaütlemisi silmas pidades.

Keskerakonna siseelust

Vastates küsimusele, kas ta kandideerib nii nagu 2016. aastal taas presidendiks, ütles Reps, et tegi seda toona Edgar Savisaarele vastandumiseks ning uut otsust ei tule enne järgmise aasta kaikuud.

"Natuke vara on sellele vastata. Ma olen võib-olla maikuus valmis rohkem vastama," ütles ta. "2016. aastal olin presidendikandidaat suuresti sellepärast, mis toimus Keskerakonna sees. Pigem käis võitluse Edgar Savisaare ja Mailis Repsi kandidatuuri vahel, kus ma erakonna volikogus teda kolme häälega võitsin, mis oli üsna ajalooline ja viis tänase peaministri Jüri Ratase võiduni. Nii, et selle ajend oli tol hetkel hoopis midagi muud," rääkis Reps.

Ta kinnitas, et peab presidendi institutsiooni oluliseks ning avaldas lootust, et Kersti Kaljulaid võidab OECD peasekretäri koha, mida ta praegu taotleb.

Rääkides olukorrast Narvas, kus kolmapäeval valitakse keskerakondlaste häälte toel tõenäoliselt linnapeaks sotsiaaldemokraat Katri Raik, tunnistas Reps, et ta ei näe
ühtegi märki, et nii ei peaks minema. Tema sõnul Narva ja Keskerakond Narva osakonna siseelu väga keeruline, mida saatesse jäänud aja jooksul ei ole võimalik lahti rääkida.

Küsimusele, kui kauaks jääb kriminaalkorras süüdi mõistetu Kalev Kallo erakonna liikmeks, vastas Reps, et tõenäoliselt ei visata teda kui erakonna asutajaliiget parteist välja. "Kalev Kallo on Keskerakonna asutajaliige. Arutelud asutajaliikmete ümber olid mõni aasta tagasi, seonduvalt ka Edgar Savisaarega - siis me tegime selle otsuse (Savisaar erakonda jätta - toim.). Me ei ole juhatuse tasemel seda otsust teinud, aga selge enamus arvab, et asutajaliige Kallo saab ise erakonnast lahkuda, aga meie teda suure tõenäosusega välja viskama ei hakka," tõdes Reps.

Ministrikohalt lahkumisest - sukkpüksi-skandaalist saavad kõik aru

Rääkides sellest, kui ta hiljuti haridus- ja teadusministri kohalt pidi lahkuma, kuna Õhtuleht tegi avalikuks selle, kuidas tema autojuht ministri lapsi sõidutas, ütles Reps, et mõistis kiiresti, millega see lõppeb.

"Sel hetkel, kui see stsenaarium käivitus, ütlesin kohe oma lähedastele poliitilistele kolleegidele, et selliste skandaalide tulemusel tavaliselt astuvad poliitikud tagasi. Ja mõne päeva pärast nii ka läks - seega ennustasin seda tõesti ette," rääkis Reps.

Tema sõnul on selliste, eraelul põhinevate skandaalide vastuvõtt avalikkuses palju valulisem, kuna nende sisu on kõigile mõistetav.

"Poliitilised skandaalid, mis puudutavad miljardeid ja suuri otsuseid, nagu näiteks VEB-fond, neid skandaale on ikka olnud. Neid asju, mis võib-olla pikas perspektiivis maksavad Eestile väga suuri trahve - need on abstraktsed ja nendest ei saada aru ning seal see vastutus võib-olla hajub. Aga kui tulevad sellised sukkpüksi-skandaalid (Reps viitab Rootsi asepeaministri Mona Sahlini 1995. aastal ametist viinud skandaalile, kus ta kasutas erakulutusteks, sealhulgas ka sukkpükste ostuks, valitsuse krediitkaarti - toim.) või kus samastatakse, et mina elan nii, aga tema elab teisiti ja tekib juba selline klassi-arutelu - kas poliitik tohib olla nii ja kas ta on samasugune nagu tavainimene, siis selliste skandaalide puhul pole mõtet üldse vaieldagi. See on lihtne, lahendused on mustvalged ja see on ka põhjus, miks ma täna istun siin riigikogu liikmena," rääkis Reps.

"Ütleks nii, et nende päevade jooksul on väga raske olnud. Pean ütlema, et isegi isikliku elu taustal ei ole nii palju haiget saanud kui tolle nädala jooksul," märkis nüüdne riigikogu liige.