Kas Veenusel on elu?

Sügise hakul teatasid teadlased, et meie naaberplaneedi Veenuse pilvelaamades leidub gaasi nimega fosfiin. Aine võib viidata mikroobsete eluvormide olemasolule. Fosfiini olemasolu tuvastasid Jane Greavesi uuringurühm Hawaiil asuva teleskoobi abil.

Pärast suurt avastust ilmus mitu uuringut, mis kritiseerisid Greavesi ja tema kolleegide uuringu tulemusi ja metoodikat. Uutest andmetest selgus, et fosfiini tase on vähemalt seitse korda madalam, kui esialgu teatati. Vaatamata sellele leiab Jane Greaves, et fosfiini Veenusel ikkagi leidub.

Ajakirja Science vahendusel on fosfiini märke Veenusel ilma eluta keeruline seletada, mistõttu arvavadki mõned astronoomid, et ühendit naaberplaneedi atmosfääris tegelikult pole.

Missioonid Marsile ja Kuule

Kosmoseuuringutes paistsid sel aastal silma Marsi-missioonid ja Kuu-uurimine. Suvel saatsid Marsi suunas oma sondid teele USA, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid. Kui Ühendriigid ja Hiina on mõnevõrra kogenumad Marsi uurijad, siis Araabia Ühendemiraadid alustasid tänavu oma esimest Marsi-missiooni. Missiooni ebaõnnestumise risk on aga kõrge, sest umbes pooled missioonid Marsile on lõppenud läbikukkumisega.

Edukalt lõppenuks võib lugeda Hiina Kuu-missiooni. Novembri lõpus suundus Hiina kosmoseaparaat Chang'e 5 Kuule, et koguda umbes kahe kilo jagu kivikesi ja tolmu. Kuult pole tükk aega proove Maale toodud. Viimati tegi seda Nõukogude Liidu kosmoseaparaat Luna 24 aastal 1976. Detsembri keskel jõudiski Chang'e 5 missioon eduka lõpuni, kui Sise-Mongooliasse maandus kapsel koos Kuult kogutud proovidega.

Eraettevõte SpaceX teeb ilma

Mais toimus kosmonautika ajaloos oluline areng – esimest korda viis inimesed omal käel orbiidile eraettevõte. SpaceX kosmoselaev toimetaski rahvusvahelisse kosmosejaama kaks USA astronauti: Douglas Hurley ja Robert Behnkeni.

Novembris toimetati samuti rahvusvahelisse kosmosejaama NASA ja SpaceXi koostöös kaks astronauti. Missiooni tegi eriliseks asjaolu, et kasutusel olid korduvkasutatavad raketid, mis teevad kosmosetehnika hinna oluliselt odavamaks.

Siiski kõik SpaceXi lennud pole edu tähe all möödunud. Näiteks detsembris plahvatas katselennul nende uus kosmosesüstiku prototüüp "Starship".

Tehisintellekt aitab meid üha rohkem

Tehisintellekt lahendas pikka aega uurijatele peamurdmist pakkunud äärmiselt keeruka teadusliku probleemi. Nimelt teatas Ühendkuningriigi tehisintellektiettevõtte DeepMind, et nende loodud programm on teinud suure sammu edasi, et määrata valgu kolmemõõtmelist kuju.

Selle avastuse abil saaks teadlased kiiremini luua ravimeid ja mudeldada erinevaid haigusi, ent avastust võiks rakendada mujalgi kui meditsiinis. Loodud programm on mitmete erialade teadlaste viimase 50 aasta töö tulemus. Ilma tehisintellektita oleks valkude struktuuri määramine üsna keeruline ja aeganõudev. Küll aga pole tegemist täieliku lahendusega, vaid see on sammuke edasi veelgi tõhusama tehisintellekti tehnoloogia suunas.

Aasta algul selgus, et DeepMindi algoritmiga töötav tehisintellekt võib rinnavähi tuvastamisel olla täpsem kui arstid. Tehisintellekti kasutades vähenes valenegatiivsete rinnavähi analüüside arv 9,4 protsenti.

Ülijuhtivus toatemperatuuril

Teadlastel õnnestus panna üks materjal ülijuhtima lausa toatemperatuuril, täpsemini +15 °C juures. Ülijuhtivuseks nimetatakse nähtust, kus materjali elektritakistus täielikult kaob, seetõttu läbib elektrivool materjali ilma elektrikadudeta. Seni on ülijuhtivust saavutatud külmadel temperatuuridel, enamasti absoluutse nulltemperatuuri ehk –273,15 °C juures.

15 °C juures ülijuhtima pandud materjal koosneb peamiselt süsinikust, väävlist ja vesinikust. Siiski peab ülijuhtivuse säilitamiseks see materjal olema tugeva rõhu all (2,5 miljonit atmosfääri). Teadlased loodavad, et kui materjali pisut muundada, võib õnnestuda rõhuvajadust ka märkimisväärselt vähendada.

Kogemata avastati inimkehast uus elund

Hollandi teadlased leidsid inimese peas asuvad süljenäärmed, mille olemasolu oli arstidele varem teadmata. Kui enne oli teada, et sülge eritab kolm suuremat piirkonda, siis vähihaigete uuring paljastas ninaneelu tagant veel ühe suure süljenäärmekogumi.

Hollandi arstid märkasid senitundmatut moodustist, kui uurisid eesnäärmevähki põdevaid haigeid täiustatud kompuutertomograafiga. Uuringu eel saab süstida vereringesse radioaktiivset glükoosi, mis võimaldab kasvajaid paremini eristada. Läbivaatus näitas haigete ninaneelu tagaosas midagi täiesti uut, mis kohe selgelt esile ei tulnud

Teadlaste sõnul võisid leitud näärmed varem märkamata jääda, sest need paiknevad halvasti ligipääsetavas kohas koljupõhimiku all. Seetõttu pole neid kerge leida isegi raskesti ligipääsetavate kohtade uurimiseks mõeldud endoskoobiga.

CRISPR-Cas9 tehnoloogia võidukäik

CRISPR-Cas9 on genoomi muundamise tehnoloogia. Võrreldes varasemate tehnoloogiatega on see kiirem, odavam ja lihtsamini kohandatav.

Märtsis kirjutas ajakiri Nature, et geneetilise haiguse tõttu pimedaks jäänud inimene sai CRISPR-Cas9 geeniteraapiat. Tegemist oli esimese korraga, kui CRISPR-Cas9 geeniteraapia manustati otse kehasse. Nimelt süstiti patsiendile geenimuundamise süsteemi komponendid otse silma, fotoretseptorrakkude lähedusse. Varem on geeniteraapiat tehtud kehast eemaldatud rakkudega.

Tänavune Nobeli keemia auhinna pälvisid Emmanuelle Charpentier ja Jennifer A. Doudna, kelle töö mängis võtmerolli just CRISPR-Cas9 geenikääride loomisel. Tegemist oli esimese korraga kui keemia Nobel üksnes naisteadlastele läks.

Mis sai kliimasoojenemisest koroonaajal?

COVID-19 pandeemia ajal ei kadunud kliimaprobleemid kuhugi, küll aga oli pandeemiast tingitud riikide laussulgemisel keskkonnale lausa positiivne mõju. Uue koroonaviiruse pandeemiast tingitud sulgemismeetmete ja liikumispiirangute tõttu vähenes süsinikuheide maailmas seitse protsenti.

Copernicuse atmosfääriteenistus uuris koos Hispaania Barcelona superarvutite keskusega heitkoguse vähenemist COVID-19 esimese laine ajal. Ajavahemikul 21.02–31.07 oli kõige suurem heitkoguse vähenemine lennunduses (-52 protsenti) ja maanteetranspordi (-20 protsenti kuni -23 protsenti) heitkoguste vähenemine.

Kliimaprobleemide lumepalli aga vaikne kevad ei pidurdanud. Maailma meteoroloogiaühing prognoosis, et maailma aasta keskmine õhutemperatuur tuleb aastatel 2020–2024 tõenäoliselt enam kui 1 °C kõrgem kui aastail 1850–1900 ehk enne tööstusrevolutsiooni.

Tänavu saabus maailma ajaloos ka punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine, nii selgus Iisraeli teadlaste uuringust. Teadlased ennustavad, et juhul kui inimkond midagi ei muuda, kolmekordistub tehisasjade mass 2040. aastaks praeguselt ühelt teratonnilt kolmele teratonnile.

Oktoobris selgus, et Austraalia vetes asuva Suur Vallrahu korallipopulatsiooni arvukus on vähenenud alates 1995. aastast enam kui poole võrra. Austraalia mereteadlased leiavad, et kadumise taga on kliimamuutuse tõttu soojenev merevesi.

Tähelepanuta ei saaks jätta ka ulatuslikke metsapõlenguid, mis said alguse eelmisel aastal ja jätkusid tänavu. Hinnanguliselt põles maha ligi 19 miljoni hektari suurune maa-ala. Brasiilia vihmametsades toimuvad ka ulatuslikud põlengud, mis said alguse jaanuaris. Eeldatavasti on Amazoonase piirkonnas tulekahjudest tingitud suitsu tõttu tekkinud hingamisteede haigused ja COVID-19 koosmõju riigi tervishoiusüsteemi üle koormanud. Suurtest põlengutest ei jäänud tänavu puutumata ka Siber ja Austraalia.

Detsembris möödus viis aastat Pariisi kliimaleppe sõlmimisest, mille eesmärk on hoida kliima soojenemine kahe kraadi piires. Praeguse kursiga jätkates jõuame ÜRO hinnangul sajandi lõpuks üle kolme kraadise soojenemiseni võrreldes tööstuseelse ajaga.