24. novembril esitas riigiprokuratuur 48-aastasele Kraavile kahtlustuse kuritegudes ja taotles seejärel Harju maakohtult tema vahistamist, kuid maakohtu valvekohtunik ei pidanud riigiprokuratuuri taotlust põhjendatuks ning jättis Kraavi vabadusse.

Riigiprokurör Sigrid Nurm vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus ning taotles Kraavi vahistamist esialgu kuni kaheks kuuks, kuid ka ringkonnakohus ei pidanud kahtlustatava vahistamist põhjendatuks.

Ringkonnakohus leidis, et kahtlustatava vahistamine ei ole vältimatult vajalik, kuivõrd tema suhtes oli võimalik kohaldada kergemaliigilise tõkendina ametist kõrvaldamist.

Ringkonnakohus leidis, et kuna Kraavi pankrotihaldurina tegutsemise õigus on lõpetatud, siis ei esine tal ametiseisundist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu ning jättis riigiprokuröri taotluse rahuldamata.

Riigiprokuratuuri kahtlustuse kohaselt omastas Kraavi pankrotihaldurina tegutsedes kolme pankrotimenetluses oleva äriühingu vara kogusummas üle 970 000 euro, mille ta pööras enda ja endaga seotud äriühingute kasuks.

Lisaks esitati Kraavile kahtlustus altkäemaksu võtmises, kuna vastutasuks eelistas ta võlgnikuga seotud võlausaldaja huve. Kahtlustuse kohaselt on kuriteod toime pandud kahe aasta jooksul, alates 2018. aastast.

Skandaali puhkedes lõpetas advokaadibüroo Lextal Veli Kraaviga töösuhte. 

Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.