Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #6 - Kurja võluri loss - Viies peatükk - Lillad (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Viies peatükk - Lillad

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Randie üritab minna teisele korrusele, saab raamatuga sellise litri, et saab surma, õnneks Shamash äratab ta ellu. Raamat, mis vargaplika surmas, oli deemonite muinasjuturaamat. Shamash teeb ettepaneku kontrollida esimene korrus läbi.

Hakates draakonisündinu ideed täide viima, liginetakse nüüd juba kõrgendatud ettevaatlikusega vasakule jääva toa ukse juurde. Haldjas vajab eelnenud suuremeelsest üliväsitavast ukseavamise tööst puhkust ning laseb musta töö teistel ära teha. Koos elluäratatud vargaplika ja ukse juures väriseva ja reaalsusega igasuguse kontakti kaotanud Rivanaga jäävad nad koridori.
Haldja ülbusest veidi ärritunud, võtab ukse avamise enda peale nõid Malach. Ka tema näitab oma ülimat osavust ja avab hästi vaikselt ukse, et mitte ükski raamat ei saaks ukse vahelt kellelegi näkku söösta. Lonewolf mühatab selle peale ning pöörab näo põlastavalt ära. Malach ei tee sellest välja, lükkab ukse jalaga pärani ja mainib, et ruumis pole eriti midagi, ainult mingi pudel keset tuba asuva laua peal. Seda kuuldes tormab druiid Leyah ukse avasse ning jääb värisedes pudelit kilavate silmadega jõllitama. Raske sammuga astub ligi ka Shamash, keda hakkas toa sisu äkitselt huvitama.
Üksteise võidu jaurates ja vaieldes üritatakse ukse pealt aru saada, millega on tegu, kuid lõpuks ikkagi taipavad, et on vaja lähemale minna, kuna kaugelt pisiobjektide tuvastamine siiski ei õnnestu. Kõik, välja arvatud kõrtsilaulik, vargaplika ja vibukütt, kogunevad laua ümber uudistama, millega siis tegu on. Pudelis loksub veidi sogane vedelik, milles udu võtab erinevaid vorme ning on muidu äge. Druiid Leyah tunneb vastupandamatut tungi võtta lonks, ja enne kui keegi reageerida või teda takistada jõuab, teeb selle teoks. Selle peale läheb ruum korraks sähvatades täiesti valgeks ning hetke pärast röögivad kõik ruumis olijad õudusest - igaühe ümber on tekkinud lilla valgus, mis helendab ja valgustab ümbrust, mitte küll väga kaugele, aga siiski piisavalt. Esmane ehmatus üle elatud, saavad kõik aru, et tegelikult oli see väga hea ning mugav juhtum. Ja nüüd ka teavad, mida sellise välimusega võlujook teeb (loits: “Faerie Fire”).
Kui helendav seltskond trobinal uksest välja trügib, teevad koridori jäänud tegelased äärepealt püksi, kuid tunnevad ikkagi oma kamraadid ära, ohkavad kergendatult ning sügavad arusaamatuses kukalt. Rivana muidugi ei näe midagi ega saa mitte millestki aru. Samas ei ole teada ka, mis seisukorras tema püksid on.
Pärast mõningat arupidamist otsustatakse rünnata järgmist vasakpoolset suuremat ruumi. Enne, kui esimene liikuma saab hakata, kostub jällegi hirmsat trampimist nagu varem, see tuleb just sellest samast ruumist, kuhu plaan minna on. Kõik tarduvad ning hetke pärast jookseb vasakpoolse suure ruumi seinast vastas oleva väiksema ruumi seina sisse üks ähmane kogu, kes samamoodi helendab lilla valgusega nagu enamik seltskonnast. Kas põhjustatuna sellest või hoopiski pudeliloitsu minutilisest elueast, haihtub enamiku seiklejate lilla aura. See paneb seltskonna uuesti õudusest röökima, aga siiski mitte nii hullusti nagu varemalt. Ja pükste olukord seekord ei muutu. Vist.

Järgmine osa: "Kuues peatükk - Suured toad"

Lugu jätkub siin: "DnD #7 - Kurja võluri loss - Kuues peatükk - Suured toad" »

Teavita ebasobivast sissekandest!