Eesti toetab EL-Hiina investeeringutelepet hoolimata mõnest küsimusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})
Eestil nagu ka mõnel teisel Euroopa Liidu riigil on EL-i ja Hiina vahel kooskõlastatud investeeringuteleppe osas küsimusi, kuid otseselt blokeerinud seda ükski liikmesriik ei ole, ütles välisminister Urmas Reinsalu.
"Liikmesriigid on väljendanud oma kõhklusi ja ka Eestil on oma küsimärgid. Küsimärgid on üleval ajastuse osas, mis puudutab Atlandi-ülest koostööd ja teiseks seda, mis puudutab inimõiguste kaitset," ütles Reinsalu kolmapäeval ERR-ile.
Euroopa Komisjon, mis EL-i nimel Hiinaga läbirääkimisi on pidanud, teatas esmaspäeval 27 EL-i suursaadikule investeerimislepingu läbirääkimiste viimastest edusammudest. Ükski saadik ei väljendanud vastumeelsust ja kokkulepe võidakse sõlmida juba sel nädalal, teatas väjaanne Euobserver.com. Kolmapäeval andsid Euroopa Liidu liidrid ja Hiina president Xi Jinping investeerimislepingule põhimõttelise heakskiidu.
The EU has the largest single market in the world. We are open for business but we are attached to reciprocity, level playing field & values.
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) December 30, 2020
Today, the EU & China concluded in principle negotiations on an investment agreement.
For more balanced trade & business opportunities. pic.twitter.com/zURkyE2yX4
Leppe suhtes, millele peavad oma heakskiidu andma veel liikmesriigid, on tekkinud siiski kriitikat. Nii on Holland ja Belgia tõstatanud küsimuse, kas EL suudab selle raames Hiinat piisavalt mõjutada inimõiguste küsimustes, kirjutas kolmapäeval väljaanne Politico. Poola on aga seadnud kahtluse alla ajastuse, viidates sellele, et lepe valmib ainult mõni nädal enne seda, kui Ameerika Ühendriikides astub 20. jaanuaril ametisse uus president Joe Biden. Väidetavalt olevat Bideni meeskond leppe suhtes juba oma muret väljendanud.
Välisministeeriumi pressiesindaja teatel kõrvaldab või leevendab lepe juriidilisi takistusi ühelt poolt EL-i ja teiselt poolt Hiina investeeringutele teineteise turgudel. Hiina näiteks avab oma turu EL investoritele, kes tegelevad elektriautode, pilveteenuste, finantsteenuste ja tervishoiuteenuste pakkumisega. EL omalt poolt võimaldab piiratud ulatuses Hiina investeeringuid Euroopa Liidu taastuvenergeetika turul.
"Olulise põhimõttena keelustab leping sunnitud tehnoloogiasiirde ning loob läbipaistvamad põhimõtted riiklikele subsiidiumitele. Eesti jaoks on oluline kokkulepe, et EL ja Hiina jätkavad läbirääkimisi investeeringute kaitse lepingu üle, mis oleks meie seisukohast vajalik täiendav instrument. Investeeringute kaitse leping soovitakse sõlmida kahe aasta jooksul," selgitas ministeeriumi esindaja.
Kommenteerides muret Hiina inimõiguste olukorra ning eelkõige sunnitöö kasutamise suhtes Hiinas, märkis välisminister Reinsalu, et Hiina kinnitab lepinguga, et töötab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sunniviisilist ja kohustuslikku tööd keelustavate konventsioonide ratifitseerimise nimel. "Sellega võtab Hiina väga tugeva kohustuse oluliste inimõigusi edendavate rahvusvaheliste põhimõtete järgimiseks," kinnitas ta.
"See leping ei takista ka kuidagi Euroopa Liidul oma globaalset inimõiguste kaitse sanktsioonimehhanismi Hiina suunal äriühingute või inimeste suhtes rakendamast," lisas välisminister.
Reinsalu rõhutas ka, et Eesti jaoks on Atlandi-ülene koostöö väga oluline, sealhulgas Hiinaga seotud teemadel. "Käesolev kokkulepe loob USA ja Euroopa Liidu ettevõtetele Hiina turul sarnased tingimused, mis loob hea aluse edasiseks omavaheliseks koostööks," ütles ta.
Leppe peavad selle jõustumiseks nüüd heaks kiitma Euroopa Parlament ning liikmesriikide valitsused ja mõnes riigis ka parlament. Eeldatavasti ei lõppe protsess enne 2022. aastat.
"Ei saa välistada, et mõni liikmesriik kaalub ka ratifitseerimise peatamist, sidudes seda mingite muude küsimustega. Neid praktikaid on olnud erinevate Euroopa Liidu lepingutega," tõdes Reinsalu.
Toimetaja: Mait Ots
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.