Verised Jõulud (3)

Ta kõnnib mööda lumist teed, näol õel irve ja suits hambus. Ta kannab musta mantlit, taskutes noad. Ta näeb kuidas lapsed oma kinke avavad. Ta näeb kuidas inimesed naeratavad. Kuid mitte kauaks, mõtleb ta. Tänav on tühi, poed kinni. Kirikust kostab muusikat. Kristlased, mõtleb ta ja ta huulilt pääseb naeru turtsatus. Ta hulgub mööda tänavaid, ta ei lähe koju, ta ootab sind. Lõpuks sa tuled, su auto on punane, numbrimärgiga 675 KLJ. Sa avad värava ja siis koduukse. Tuled süttivad tubades. Ja siis ta teab, nüüd on õige aeg. Ta hüppab üle aia ja siseneb uksest. Sa küsid: ''Kes on?'' ''Jõuluvana,'' hüüab ta. Sa tuled vaatama. Ta haarab taskust noa järele. ''Kes sa oled?'' pärid sa ja taganed. Ta ei vasta sulle vaid läheneb nuga ähvardavalt pihku surutud. ''Mida sa tahad!?!'' hüüad sa ja märkad, et oled nurka surutud. '' Surma!'' hüüab ta ja ründab. Nuga kõhus küsid sa: '' Miks?'' Ta vastab vaid: ''Häid jõule!''

Kriitikat!!!!!!!!!

Autori kommentaar »