Kõik võib muutuda.(7. osa) (2)

Astusin esikusse ja võtsin tossud jalast ära. Astusin vargsi edasi ja enne kui ma olin köökigi jõudnud haaraskeegi must kinni.
,, Karmen, miks sa ei helistanud? Ma kuulsin uudistest kooli kohta ja sa ei kujuta ette kui mures ma olin," lausus ema minust lahti lastes.
,,Mul oli telefon tühi," ütlesin ma kiiresti.
Siis astus ka Kaspar kööki : ,, Noh elad veel, või oled juba tuhastunud?"
,,Lõpeta ära, Kaspar, see ei ole üldse naljakas!" nähvas ema.
,, Ei ma lihtsalt läksin koos ee... paari sõbraga ära ja siis kadus mul ajataju ära, sa tead ju kül kuidas sellistes olukordades tavliselt on."
Ema vaatas mind murelikult : ,, No igatahes õpetaja helistas ja ütles, et keegi viga ei saanud ja kuna suuri kahjustusi ei olnud ja tuleb parnadustöid teha ainult sööklas ja ühes klassiruumis siis õppetöö jätkub."
,,Jah, okei malähen magama, head ööd!"
Seda üteldes läksin ma üles oma tuppa. Ma ei teadnud isegi miks ma ei olnud emale rääkinud, et leidsin pool perkonna täit sugulasi. Miskipärast arvasin ma, et Maria, Carlos ja Claudia ei tahaks, et ma seda neile räägiksin. Kuigi minu ema oli ikkagi nende tädi. Või noh kasutädi.

Järgmisel hommikul ärgates olin väga väsinud ja uimane. Esiteks tuli väljas padukat ja vihma paldin ei lasknud absoluutselt uinuda. Ja kui vihm läbi sai hakkasin ma nende kolme peale mõtlema.
Kooli juurde jõudes läksin rõõmuga sooja garderoobi. Seal kohtusin ma Stella, Miku ja Kristiniga.
,,Tsau, Karmen!" hüüdis Karmen ja jooksis minu juurde. Ka Kristin ja Mikk tulid temaga.
,,Hei!" hüüdsin ma nii etusiastlikult kui ma vähegi suutsin.
,,Kuule, kuidas sa eile koju said? Sest järsku kaotasin ma su silmist," küsis Stella tohutult uudishimulikult.
Ma olin ka muidugi sellist küsimust oodanud :,, Eee, ma sain ühtedega koos koju."
,,Kellega?"
Issand jumal kuima neile sellest räägin teab sellest varsti terve kool, aga noh mis teha : ,, No...tead meie klassis käib üks selline tumedate juustega tüdruk, Maria. Noh vot ma läksin koostema ja tema venna ja õega.
Stella vaatas mind silmad endal pärani peas: ,, Nendega koos, vä? Nad on ju sellised kahtlased," ütles ta sellise jälestusega mida võib kuulda ainult tõelise klatsimoori suust.

Autori kommentaar »