Elina.(8. osa) (3)

Ma nägin teisel pool väikest tiiki pingi peal istumas Birgitit. Ma oleks peaaegu juba hüüdnud talle tasu , aga kui ma nägin kellega ta räägib ei tulnud mel enam midagi suust välja. Birgiti kõrval istus Kerli. Läksin natuke lähemale , et kuulda mida nad rääggivad.
,,Noh, Birgit, kas Elina andis sulle andeks?" küsis Kerli irvitades.
,,No ma arvan küll, see on tema puhul tavaline , see kiiresti anadestamine," sosistas Birgit vastu.
,,Vaata, et sind ikka edasi usaldab.Tänu sinule ma ju saingi teada, et käib selle opaka Keviniga." irivitas Kerli.
,,Elinal oli päris hea nägu peas kui ta teada sai, et pool klassi teab tema väiksest kohtingust." ütlesBirgit.
,,Jah, opakas ja idikas, nad on paras paar." ja nad mõlemad naersid kkõhud kõveras. Ma ei suutnud enam kuulata. Ma tahatsin kohe ära minna.,, Hei, Elina oota!Sa ei pea ju kohe ära minema," hüüdis Kevin mulle järele.Ma vaatasin korra tagasi ja ütlesin : ,,Ei, Kevin. Ma pean minema ma ei suuda siin enam olla.Mul on kahju homme koolis näeme!" Ja siis ma jooksin minema . Kuidas Birgit võis mulle ometi nii teha?Ma olin maru vihane kuid samas kurb. Peale Birgiti mul rohkem sõpru ei olnud ja ega ma neid kohe juurde ei saa, eriti veel nüüd.
Ma läksin koju ja üritasin kõigest väest mitte nutta. Kuid pisard kippusid vägisi voolama.Ma olin kaotanud ma parima sõbra ja minu puhul andis seda võrrelda selllega kui keegi oleks mul käed küljest ära lõiganud.

Autori kommentaar »