[color=#330000]
Lugu algas sellega , et tulin ühel külmal talveõhtul trennist kodu , astusin uksest sisse ja märkasin - elektrit ei ole!! kuna oli talv ja väljas oli pime sattusin meeleheitele võtsin välisriided seljast ja astusin tuppa. Mul oli olemas telefon. Lootsin et saan emale või isale helistada. Võtsin telefoni taskust välja. Hakkasin seda sisse lülitama kuid taipasin,et aku on tühi.olin segaduses.istusin siis keset tuba ja lootsin et isa tuleb kohe koju, sest teadsin, emal oli koosolek ja tema ei tule niipea.

istusin ja istusin ... mõtlesin ja mõtlesin üha :'' isa tuleb kohe''

järsku kuulsin ema ja isa magamistoas ühte raksatust. Ehmusin ja tõmbasin teki üle pea. Uudishimu oli tappev. Võtsin julguse kokku ja läksin vaatama. Ma ei näinud midagi. Istusin siis voodi nurgale isa ootama. Järsku näen - mingi valge kogu jookseb ringi . Panin käed silme ette ja mõtlesin : ''see on uni, see on uni....'' järsku kuulen - keegi tuli ! jumal tänatud - see oli isa! ta parandas elektri kaabli minutitega ja asi oligi korras. Ema helistas isale- tal ei läinud auto käima. Isa läks emale autoga järgi .Kui isa oli ukse kinni pannud kadus elekter jälle ja mingi hääl sositas : ''Ma maksan neile kätte, ma maksan su isale ja emale kätte''
--------------------------------------------------------------
läks veidike aega mööda , kui elekter tuli tagasi. olin ülirõõmus. kuid õnn ei saatnud mind kaua. magamistoas oli kuulda klirinat. ema kallis vaas oli maha kukkunud . Ei tea kuidas . mõtlesin et see on kõigest unenägu. kuid nii see polnud-see oli tõsielu.

asusin siis ema ja isa ootama.

kell oli vahepeal saanud juba 9. olin õnnelik sest vahepeal ei olnud kuulda ühtegi kummituslikku häält aga samas ka rahutu sest et mu vanemad olid ära juba ligi 2 tundi.

kell sai pool kümme , ma viskasin voodise ja proovisin uinuda. See ei õnnestunud mul. Vahepeal oli käinud akna taga kopsimas - uskuge või mitte - TÜHJUS. mitte kedagi ei olnud aga ometi kuulsin kopsimist ja ulgumist.

kell oli pool 12 kui vaatasin viimati kella.jäingi magama.

hommikul ärgates oli kõik nagu sama ainult et - ema ja isa ei ponud ikka veel. nüüd olin küll juba väga mures.mu peas keerlesid ainult need küsimused: ''kus nad on?'' kas nendega on kõik korras?'' jne. oli laupäev.

mulle meenus-elekter on tagasi ,seega telefoni akut saab laadida!

pika otsimise peale leidsin ka laadia.

hakkasin emale helistama,kuid keegi ei vastanud. järsku kostis nagu ei kusagilt jäme naer. ma ehmusin nii väga et karjusin täiest kõrist ja läksin tekki alla laulma, et ma midagi ei kuuleks. järsku koputas keegi uksele. Läksin avama.
----------------------... oli ... õigemini need olid po#!?!#eid. mõtlesin mis tomub? ma ei saanud midagi aru. po#!?!#ei ütles mulle 'tere''. vastasin samaga. ta näitas mulle ema ja isa pilti ning küsis : ''kas need on sinu vanemad?''. vastasin et on küll ma ei tea kus nad on . küsisin po#!?!#eilt : '' kas te saate mind aidata nad on juba eile õhtust saadik kadunud?''

po#!?!#ei oli natuke arglik. hiljem ma sain aru küll miks. Nimelt ta kartis mulle öelda, et nad leidsid mu ema ja isa, kuid kahjuks mitte heal moel. nad leidsid mu ema ja isa õhtul juhtunud raskes autoavariis. ma küsisin vaikselt : ''On nad ikka elus?'' po#!?!#ei vaatas mulle kurva näoga otsa. sain aru , et vastus on EI. puhkesin nutma. ILUS JÕULUKINGITUS MULLE!!! just nimelt saabumas olid jõulud. kuna mul puudusid nüüdsest vanemad ja ka sugulased pidin minema LASTEKODUSSE. peaks mainima-see oli hullem kui vangla.

minu toakaaslaseks sai üks õudsalt vastik poiss. ta tahtis et ma temaga räägiksin kuid mina ei lausunud midagi. ta ütles veel et kui ma rääkima ei hakka tapab mu sealsamas. jooksin voodisse ning uinusin.
--------------------... olin veidike segaduses , mulle ei meenunud korraga kus ma olen. mulle toodi hommikusöök.

edasi läks päev nagu ikka iga tene lastekodus .käisin pargis jalutamas.

õhtul kui ma jõudsin oma tuppa ,siis ei olnudki seda poissi seal. ma ei kartnud ega muretsenud ,sest võibolla oli talle keegi järele tulnud. õhtul kuulsin jälle imelikke hääli ning mingit mustad käed haarasid ümer mu kaela. see kummitus tahtis mind tappa (arvasin mina).

aega läks mööda aga poisike ei tulnud ikka veel.

paari päeva pärast teatati mulle et ta on ennast lähedal asuvas metsas üles poonud. ma just olin saanud endale sõbra , justnimelt ta ei olnudki nii jube kui alguses tundus.

läks mööda kolmaski aasta.

ühel päeval olid mulle külalised tulnud.hiljem selgus et need olid mu tädi ja tema abikaasa.olin hämmingus, ma ei uskunud et mul veel üldse sugulasi on.

tädi ütles :''paki oma asjad.me võtame su enda juurde!''

pakkisin asjad jube kiiresti. see oli minu elu üks tipp-hetki. mul ei olnud küll ema ega isa,kuid mul oli tädi!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
---... elanud tädi juures juba mitu nädalat. kui märkasin et kõik hakkab korduma : nimelt

tulin trennist kodu.elektrit ei olnud. Mida teha!? igav oli . istusin võtsin taskulambi ja hakkasin sellega valgusades raamatut lugema. lugesin ära 2 lk.-d. kuulsin teises toas hääli mitte niisama hääli - ned hääled olid kuidagi tuttavad. ned olid ema ja isa hääled...

läksin teise tuppa vaatama , kuna arvasin et kujutan seda ette ,poleks mul midagi karta. seal ei olnudki midagi. istusin ja lugesin edasi. patarei sai tühjaks-enam ei saanud lugeda ka .

seina peale ilmus hiigel-suur valge ruudu taoline asi. valge ruudu peal hakkas käima video video peal oli mu isa autoga emale järgi sõitmas. ema istus autosse. jälgisin ligi 10 minutit ema ja isa sõitvat autot.

ja siis see juhtuski.

mu ema ja isa suur autoõnnetus,kus nad kahjuks olid hukkunud.kui ma seda matsu nägin,siis soovisin ,et see kõik oleks TÕESTI vaid uni. häh... se ei olnud uni..

uksest tuli keegi sisse...

need ei olnud tädi ja ta mees........

JÄTKUB!!! [color=#330000][size=20px][font=Tahoma]