Heihei.
Inimene, kes käib koolis on nagu pliiats. Sa küsid mis mõttes? Kuidas?
Mõtle siis ise...
Pliiats on esialgu tark, ilus, särav ja tubli.
Ta satub selveri lettidelt kellegi kätte ja läheb temaga kooli. Halbade inimeste kätte. Justas! Ta hakkab nüriks minema! Ja nii iga kord kui halvad inimesed teda kasutavad...KASUTAVAD TEDA SÕNA OTSESES MÕTTES! Nad tuubivad talle pähe igasuguseid geograafilisi koordinaate ja keemilisi katseid oma koleda käekirjaga. Nii on ka meiega. Vaesete koolilastega. Meid pandakse kooli...õppima...kuid sellest õppimisest läheme me hoopiski lollideks! Sest õpetajad ei saa ju loogiliselt mõelda, et nende kallid õpilased väsivad väga.
Kõik optimistid võivad nüüd oma ajud seada seda teksti võtma absoluutselt teist pidi.
Jah..elu on ilus.

NB! Tekstist saavad aru ainult kogenud õpilased, kes on vähemalt 6 aastat koolis õppinud.

Loodan, et keegi ei saanud aru, et tahtsin näidata oma kooli masendust.
Ups. BUSTED! ütlesin ju ise välja.