Dookie Mania #1 (4)

Sel õhtul mõtlesin pikalt Marcusele.Kas ta ikka on minusse armunud,nagu mina temasse,vahel isegi tahtsin teda seda arvates unustada.Vaatasin oma uut Green Day plakatit ja arvasin,et äkki Marcusele meeldib ka Green Day..Selle peale mõteldes jäin ma magama.
Hommikul äratas mind ema:
"Destiny,ruttu ülesse,sa jääd muidu kooli hiljaks!"
Ajasin ennast püsti ja koperdasin kapi juurde.Teadsin,et mu rohelised püksid on pesus,ja pean panema mustad,kuid ema,kes oli vahepeal oma toas käinud,tuli minu juurde uute punaste ja musta ruuduliste pükstega.Ma sain šoki.Green Day trummaril on ju samasugused!! Võibolla on see minu võimalus särada Marcuse ees! Need olid mulle täpselt parajad ka veel!
Jooksin toast kööki ja haarasin oma lõunasöögikarbi ning ruttasin kooli poole.Olin juba trepikojast väljas ja juba vasakule pööramas,kui Marcus tuli mullle paremalt vastu.Mõtlesin,et ma olen hull,näen veel luulusid ka,mida veel ma võin veel näha? Teda mind teretamas? Ei,seda ta ei teinud,läksin temast ette ja võimalikult kiiresti kõndisin kooli poole.Meie kool oli ranna ääres,imeilus vaade oli meie klassiruumist.Me isegi käisime seal kehalises kasvatuses ujumas.
Kui kooli jõudsin,tegin ruttu,et enne Marcust klassi jõuda,seda ma ja sain.Aga napilt.
Mu pinginaaber Sherri polnud veel kohal(ta hilines koguaeg) ja ma kartsin,et teda ei tulegi.Siis ma pean ju Marcusega istuma,sest ta istub koguaeg üksinda!! OMG!! Freaking out!! Aga näe ta tuligi....10 minutit pärast kella..
"Tsau,Dooks,sorry ma hilinesin!"'
"Tsau jah,istu nüüd maha ja ole vakka,vahetunnis räägin sinuga!"
"Ok,aga..."
"VAIT!"
Matemaatika oli maailma raskeim asi..muudkui tuupida,ja tuupida....
Hakkasin jälle poole tunni pealt Marcusest unistama,vaatasin korraks ta poole,kuid ehmusin-ta vaatas mulle vastu! Me vaatasime samal ajal teineteisele otsa! issand,kui piinlik! Mida ta võib nüüd arvata?! Pöörasin pea tagasi ja hakkasin oma kätt sodima.Kirjutasin sinna B.J.A-Bille Joe Armstrong-Green Day laulja.Tahtsin nii väga teada ja näha,mida Marcus vahetunnis teeb.

-Vahetund-....
.....To be continued

Autori kommentaar »