Maria elu 2.osa (5)

Tegin päeviku õige nädala kohast lahti. Märkasin, et ma ei olnudki päevikusse õppimist kirjutanud. Helistasin Laurale.

Laura: jaa!
Mina: mis õppida jäi?
Laura: Oota, ma vaatan kohe!
Laura: Nii.... lehekülg.... aha ei jäänudki midagi!
Mina: tsau!

Ütlesin emale, et mul on õpitud, ja läksin arvutitaha. Logisin msni. Msnis olid:

Laura
Merilin.

Tuli ette umbes selline silt: Paul12345@hotmail.com lisas teid oma listi. Panin kinnita, ja nüüd oli Paul ka sees.


Paul olennn.... says:

Tsauhh!

Maria *nutab* says:


Tsau!

Paul olennn... says:

Tule kooli ette, ma näitan sulle ühte kohta!

Maria *nutab* says:

Kohe või?


Paul olennn.... says:

Jah kohe!


Paul is logged off

Toppisin riided selga, ja jooksin alla ema juurde. Võin õue? Küsisin ema käest. Ema noogutas. Jooksin välejalgselt kooli ette. Paul ootas mind. Ma kõndisin Pauli järel, ning kumbki ei öelnud sõnagi. Nii oleme kohal, see on minu lapsepõlve salakoht. Ütles Paul. Istusime koos maha murdunud puu peale, ning vaatasime päikeseloojangut. Nii romantiline! Ütlesin Paulile. Järsku napsas üks väike orav mu suurest varbast kinni. Ehmatasin nii, et hakkasin jalaga vehkima. Orav lendas mu jala küljest minema. Ma usun, et te juba aimate kuhu ta maandus. Orav maandus täpselt ühte veekaussi. Ähähhähää naersime Pauliga. Kui olime juba rahunenud, ütles Paul, et kui ta käis siin, siis mõnikord kukusid talle ploomid pähe. See ploomipuu oli otse meie ees. Üks ploom hakkas meie poole lendama. Paul püüdis selle kinni, ja andis mulle. Kohe kui ma seda hammustasin, sain ma teada, et see on ikka ilgelt kõva ploom. Paul ütles, et tema lapsepõlves olidki nii kõvad ploomid. Olime 10 sekundit vait, ja siis hakkasime naerma.


Jätkub...

Autori kommentaar »