Mondana elu 14.osa (2)

Läksime siis Rauliga hesburgerisse.Monda mida sa süüa tahaksid? Küsis Raul naeratades. Meile kummagile 2 suurt friika pakki ja 2 kõige suuremat sprite´i Ütlesin samuti naeratades.Läksime ilusasti käest kinni hoides, kassasse(või kuidas teie seda kutsute). Palun 2 suurt friikartulite pakki ja 2 suurt sprite´i Ütles Raul ja ulatas müüale raha. Olime 2 minutit müüa juures.Siin on teie friikartulid ja joogid ütles müüa.Raul tänas müüat ja istusime siis lauda.Kõik lapsed läksid mööda ja irvitasid Pruut ja peigmees paras paar.me Rauliga ei teinud neist väljagi.Sõime ära ja jätsime toiduasjad laua peale. Kõndisime Rauliga käest kinni Ha haa! naersid kõik vastutulijad.Jällegi ei teinud me välja.Kas ma võin sinu poolt läbi tulla? küsis Raul, ta silmad sätendasid. Minu omad samuti. Kõik meie kõrval oli romantiline. Liblikad lendlesid igal pool. Kõik oli inimestest lage.Ojad voolasid sinna, tänna.Võibolla aga ma olen väsinud ütlesin ma.Me mõlemad olime unustanud juba msni vestluse.Panin pea Rauli õlale. Tule lähme sinu juurde! ütles Raul. Ok, ma helistan emale! ütlesin ma väsinult.Valisin numbri, ning helistasin empsile.

Ema : jaa, kus sa oled?
Mina : Ee... õues aga kas üks mu sõber võib mulle külla tulla?
Ema : Kes see sõber sul on?
Mina : Ta nimi on Raul.
Ema : Mingi poiss wä?
Mina : Jah on küll poiss!
Ema: : Ok tulge siis! Aga ta peab ööseks jääma sest kell on juba nii palju!
Mina : Ok ma tulen siis koos Rauliga! Tsau ema!
Ema : Tsau!

Noh kas lubas? Küsis Raul. Mhm vastasin täiesti rahulolevalt.Hakkasime mu kodu poole minema. Oota! ütles Raul järsult. Ikka oli veel romantiline. Raul võttis kotist midagi välja.See oli mingi ilus sõrmuse karp. Sõrmust seal vist küll pole! mõtlesin endamisi. Raul tegi suu lahti Kas... Kas sa tuled mulle naiseks? ütles Raul. Ta tegi sõrmusekarbi lahti. Seal oli imeilus sõrmus. Muidugi! ütlesin rõõmsalt, ja Raul pani mulle sõrmuse sõrme.Vahepeal oli ümberringi läinud hästi romantiliseks. Raul suudles mind. See oli siis mu elu kõige esimene suudlus. Läksime rahulikult edasi. Natukene kõndisime ning mu kodu hakkas paistma. Ema oli ukse juures. Tsau kallike! ütles ema. Tsau emme! hüüdsin ma rõõmsalt ja hüppasin emale otse sülle. Naljakas küll et 15-aastased hüüavad Tsau emme ja hüppavad sülle. Ema, kas ma võin Rauliga abielluda? küsisin emalt. Natuke kartsin küll, aga võtsin kogu julguse kokku. Kui oled 18 siis võid küll jäi ema nõusse. Läksime siis tuppa. Ema, ma olen nii väsinud et tahan kohe magama minna! hüüdsin emale kohe kui oma tuppa jõudsin.läksin hambaid pesema ja otse magama. Raul helistas veel emale ning läks ka. Loomulikult ei maganud me samas voodis! Raul magas madratsi peal. Ärkasime varsti üles. Hommikust muzuu, ma lähen uudiseid vaatama. Panin teleka käima ja esimene asi mida ma nägin oli... See oli lihtsalt õudne... Eveline ema läks ühe lennukiga kaugele tööle. Täpselt seesama lennuk kukkus alla! Öeldi veel et kõik said surma peale kahe inimese. Ja need mõlemad on mehed. Sellepeale panin ruttu teleka kinni ja jooksin ema juurde. Emaa! Eveline ema suri! Ja isa käib seal ainult paar korda aastas! Emal tulid kohe pisarad näkku Me peame Eveline siia tooma! ütles ema ehmunud häälega.

jätkub...