Mälestus ühest hullemaist päevast.

postitas: BMWM3GTR - 14.10.2009, 2009-10-14 18:48, loetud: 400x

Jube jube. Ei no võimatu, mis võib juhtuda ühe päevaga. Viis kahte, rodu ühtesi ja takatipuks õiendab õpetaja mu kallal. Ei no mida veel. Ah... suva. Nii kui nii hullemaks ei saa minna.
Auto kihutab mööda ja pritsib mu täis, ise sõites nagu purjus joodik. "Ei no viimne j***,ei oska autoga märjal teel sõita," mõtlen ma.
Ma vihastan ametlikult, virutan vastu puud, nii et käbid kukuvad. Lähen koju. Istun laua äärde, õpin oma 5 tundi ja kukun magama.|||

Kummaline seisund.

Järgmine päev ärkan üles... kedagi pole. Mis toimub?. Kolan ringi, ei leia midagi, kedagi. Lähen välja. Ka pole kedagi. Lähen metsast läbil, olen kuskil liustiku juures. Näen kõiki inimesi seal. Äkitselt liustik variseb. Ma näen üht lähedast, püüan ta tulvaveest päästa, aga ei suuda.|||

Hetk pärast ...

Märksõnad: Minevik  kaotus  3 armastus. 

Loe edasi | Loe kommentaare (1)