Päevikud
luuletus
postitas: lillekene1998 - 16.10.2009, , loetud: 654x
Kurbus
Ma ootasin sind,
kuid sa ei tulnud.
Ma hüüdsin sind,
kuid sa ei kuulnud.
Ja kui sa lõpuiks mind märkasid,
ja suudlesid mind,
siis ma äkitselt ärkasin,
ja hiljem vaatasin sind.
"Kuni surm meid lahutab..."
mõtlesin siis ma
kuid su pilk mind kohutas
siis kurb olin ka
Loodan et jääme kokku
kui olen kurb.
ning järgmine paik, kus saame kokku,
see ilus nurm
Profiil
Renesmeee |
|
Sissekandeid: 6 Punkte: 17920 Kollikood: 369046 Viimati: |
|
|
Arhiiv
Viimati luges