Nojah, minu klassis on ka täitsa opakas poiss, kes teeb justkui ükskõik mida tahab ja on täiega ära hellitatud. Soovitan: ära tee üldse välja või naera selle üle.
Kui aga on nii, et poisid on siiski veidi arukamad, siis proovi lihtsalt nendega rääkida, et kui sa meeldid neile, siis las nad ütelgu seda, sest muidu ei saavuta nad midagi, kui teevad sulle haiget.
Suvaline päevik
Kerttu pakkus, et lähme msn. Ma olin nõus. Midagi muud polnud ju teha. Ma panin arvuti käima, aga arvuti ei läinud tööle. Ma pöördusin Kerttu poole ja teatasin halba uudist. Kerttu pea vajus norgu. Meil polnud aimugi mida teha. Minu ukse taga oli kosta prõmmimist. Ma tegin ukse lahti ja Actro jooksis sisse. Ta hüppas kohe voodisse. Ma prantsatasin tema kõrvale ja Kerttu samuti. Siis tuli mul küll igav mõte, aga väärt tegemist. Ma laususin: "Äkki lähme Actroga jalutama?" Kerttu silmad lõid särama. "Jaa!" karjus ta. Ta tegelikult armastas Actroga olla. Mulle meeldis samuti. Me jooksime alla ja ütlesime emale, et me lähme Actroga jalutama. "Olgu, aga Kerttu peab kell pool kuus olema kodus." Kerttu õnneks elas minu majast ainult paar maja edasi. Mets oli samuti lähedal. Me tormasime õue. Me jooksime metsa. Metsas me korjasime marju, mis olid alles või valminud. Actro jooksis rõõmsalt ringi. Siis äkki hakkas vihma sadama. Jätkub...